Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvaraturu murrangulised muutused

    City Residence, kinnisvaraarendaja Endover Kinnisvara suurim uusarendus Tallinna südalinnas.Foto: Andras Kralla

    Kesklinna elamukinnisvara hinnatase on läinud nii kõrgeks, et pangad suunavad keskmise sissetulekuga laenutaotlejad äärelinnadesse.

    Kui me vaatame Tallinnat ja Harjumaad, siis on kinnisvaraturg muutumas, tõdes Uus Maa partner Jaanus Laugus. Tema sõnul on nõudlus läinud rohkem nn magalatesse ja kesklinna turg on rahulikum. Nõudlus on ehk isegi mõne sammu tagasi läinud, lisab ta.
    Põhjust võib arvata tema sõnul selles, et ühelt poolt on kesklinna piirkonna, sh Kalamaja, Kassisaba ja Kadrioru, hinnatase kerkinud nii kõrgeks. Ka on palju arendusi peale tulnud, mis loob valikuvõimaluse, mis omakorda teeb kinnisvara ostja natuke laisaks ning tema otsustamise aeglasemaks.
    Teiselt poolt on Lauguse sõnul pankade finantseerimise fookus rohkem magalates. „Täna finantseeritakse kuni 100 000eurost laenu väga hästi. Kui ostad kesklinnas korteri ja see maksab 200 000 eurot, siis pank finantseerib meeleldi 50% ostust, kui ostad samasugust korterit kuskil äärelinnas, siis finantseerib pank 80%," näitlikustas ta.
    Lauguse sõnul on inimesed valmis minema kesklinnast äärelinna, kus käib päris aktiivne ostlemine. "Pank annab lihtsamini laenu keskmise sissetuleku ja hea töökohaga kliendile," märkis Laugus. „Eduka ja kõrgema keskklassi kliendi oste ta nii julgelt ei finantseeri.“

    Korteriostu tüüptehing Tallinnas:

    Tubade arv korteris: 2 (kolmetaolisi väga ei osteta, siis pigem juba neljatoalisi).

    Maja: eelistatud uusarendus.

    Suurus: 45–55/60 m/2 (nõutud nii kesk- kui ka äärelinnas).

    Ostja: noor pere – kaks täiskasvanut ja laps.

    Hind: 1600-1800 m/2 (vanema korteri puhul odavam).

    Populaarsemad piirkonnad: Mustamäe, Õismäe, Haabersti, Pelgurand, Lasnamäe.

    Allikas: Jaanus Laugus, Uus Maa partner

    Kui suur on tehingu- ja pakkumishinna vahe? Laugus uskus, et praegu see enam väga suur ei ole. „Kõigub 5% juures,“ lausus ta. Näiteks magalarajooni uusarenduse puhul on see tema sõnul olematu, kuid samas peab vaatama piirkonda. Kui rääkida kesklinnast, siis kallimatel objektidel on see suurem, kuni 10%.
    Laugus uskus, et sügisel võiks kinnisvaraturg kerget hoogu juurde saada, sest suvel kõik puhkab. Samas ei saa tähelepanuta jätta maailmas toimuvat - presidendivalimised, ELi käekäik jms. Need sündmused võivad meid ohustada ja mõjutada meie finantsasutuste otsuseid laenude väljastamisel, ütles Laugus.
    Kui vaadata aasta peale ette, tuleb ka siis jälgida ohutegureid, kuigi praegust kinnisvaraturu olukorda võib pidada stabiilseks. „Hinnatõusu ei julge ennustada. Pigem jääb järgmise aasta tõus 1-2% juurde,“ rääkis ta.
    Tallinna linna tuleks Lauguse sõnul kindlasti vaadata lokaalselt, piirkondade kaupa. Kui mingisse piirkonda saab liiga palju kortereid, siis kindlasti tulevad seal hinnad alla. Arenduste seismajäämist ei ole Laugus täheldanud, küll aga on müügiprotsessid pikenenud. 
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.