Virge Haavasalu • 4. august 2016 • 2 min
Jaga lugu:

Kinnisvaraturu murrangulised muutused

City Residence, kinnisvaraarendaja Endover Kinnisvara suurim uusarendus Tallinna südalinnas.  Foto: Andras Kralla

Kesklinna elamukinnisvara hinnatase on läinud nii kõrgeks, et pangad suunavad keskmise sissetulekuga laenutaotlejad äärelinnadesse.

Kui me vaatame Tallinnat ja Harjumaad, siis on kinnisvaraturg muutumas, tõdes Uus Maa partner Jaanus Laugus. Tema sõnul on nõudlus läinud rohkem nn magalatesse ja kesklinna turg on rahulikum. Nõudlus on ehk isegi mõne sammu tagasi läinud, lisab ta.

Põhjust võib arvata tema sõnul selles, et ühelt poolt on kesklinna piirkonna, sh Kalamaja, Kassisaba ja Kadrioru, hinnatase kerkinud nii kõrgeks. Ka on palju arendusi peale tulnud, mis loob valikuvõimaluse, mis omakorda teeb kinnisvara ostja natuke laisaks ning tema otsustamise aeglasemaks.

Teiselt poolt on Lauguse sõnul pankade finantseerimise fookus rohkem magalates. „Täna finantseeritakse kuni 100 000eurost laenu väga hästi. Kui ostad kesklinnas korteri ja see maksab 200 000 eurot, siis pank finantseerib meeleldi 50% ostust, kui ostad samasugust korterit kuskil äärelinnas, siis finantseerib pank 80%," näitlikustas ta.

Lauguse sõnul on inimesed valmis minema kesklinnast äärelinna, kus käib päris aktiivne ostlemine. "Pank annab lihtsamini laenu keskmise sissetuleku ja hea töökohaga kliendile," märkis Laugus. „Eduka ja kõrgema keskklassi kliendi oste ta nii julgelt ei finantseeri.“

Korteriostu tüüptehing Tallinnas:

Tubade arv korteris: 2 (kolmetaolisi väga ei osteta, siis pigem juba neljatoalisi).

Maja: eelistatud uusarendus.

Suurus: 45–55/60 m/2 (nõutud nii kesk- kui ka äärelinnas).

Ostja: noor pere – kaks täiskasvanut ja laps.

Hind: 1600-1800 m/2 (vanema korteri puhul odavam).

Populaarsemad piirkonnad: Mustamäe, Õismäe, Haabersti, Pelgurand, Lasnamäe.

Allikas: Jaanus Laugus, Uus Maa partner

Kui suur on tehingu- ja pakkumishinna vahe? Laugus uskus, et praegu see enam väga suur ei ole. „Kõigub 5% juures,“ lausus ta. Näiteks magalarajooni uusarenduse puhul on see tema sõnul olematu, kuid samas peab vaatama piirkonda. Kui rääkida kesklinnast, siis kallimatel objektidel on see suurem, kuni 10%.

Laugus uskus, et sügisel võiks kinnisvaraturg kerget hoogu juurde saada, sest suvel kõik puhkab. Samas ei saa tähelepanuta jätta maailmas toimuvat - presidendivalimised, ELi käekäik jms. Need sündmused võivad meid ohustada ja mõjutada meie finantsasutuste otsuseid laenude väljastamisel, ütles Laugus.

Kui vaadata aasta peale ette, tuleb ka siis jälgida ohutegureid, kuigi praegust kinnisvaraturu olukorda võib pidada stabiilseks. „Hinnatõusu ei julge ennustada. Pigem jääb järgmise aasta tõus 1-2% juurde,“ rääkis ta.

Tallinna linna tuleks Lauguse sõnul kindlasti vaadata lokaalselt, piirkondade kaupa. Kui mingisse piirkonda saab liiga palju kortereid, siis kindlasti tulevad seal hinnad alla. Arenduste seismajäämist ei ole Laugus täheldanud, küll aga on müügiprotsessid pikenenud. 

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt