• Jaga lugu:

    Rootsi palgakokkulepete süsteem käriseb

    Töölised Stockholmi jalgpalliareeni seinalFoto: Scanpix/Reuters

    Rootsi palgakokkulepete süsteem on hakanud õmblustest ragisema – näiteks IT-firmadest pole kaks kolmandikku kollektiivkokkulepete süsteemiga liitunud, kuna see pole nende jaoks ei piisavalt paindlik ega atraktiivne.

    Analüütikud ennustavad, et kaua ei pruugi see süsteem enam vastu pidada, mis on taganud Rootsis mõõduka palgatõusu ja kõrge miinimumpalga.
    „Rootsi süsteem vajab kaasajastamist,“ ütles agentuurile Bloomberg endine minister ja nüüd tööandjate ühenduse Almega tegevjuht Anna Karin Hatt. „Kui vaadata praegust teenuste sektorit, siis toimib selles terav rahvusvaheline konkurents. Mida tsentraliseeritumad kokkulepped, seda raskem on ettevõtetel nendega toime tulla.“
    Nii on küsimärgi alla sattunud nn Rootsi mudeli veel üks nurgakividest.  
    Alates 1990. aastatest on Rootsi kasutanud tööstussektori keskmist palgataset kui orientiiri, mille järgi seavad oma palgatõusu tempot ka majanduse teised sektorid. Probleem on aga selles, et tööstussektoris jääb töökohti järjest vähemaks – 1990. aastatest on langus olnud 22% ehk vähem kui 600 000-le. Samal ajal oli teenuste sektoris töökohtade juurdekasv 43% ehk 2,2 miljonit.
    „Asjad kisuvad keeruliseks,“ ütles Rootsi ettevõtjate konföderatsiooni ökonomist Jonas Frycklund. „Ametiühingud ei kontrolli enam olukorda.“
    Paralleelselt võtab tuure debatt selle üle, et palgatase tööturule sisenejale on Rootsis liiga kõrge. See debatt on hoogu saanud riiki tulvanud suurest pagulaste hulgast, kellest enamik vajab eraldi väljaõpet, et kaasaegse tööturu järjest keerulisemate nõuetega toime tulla.
    Rootsi peaminister Stefan Löfven, kel on endal ametiühingujuhi taust, peab siiski tööstussektori palgataset oluliseks orientiiriks.
    „Rootsi mudel on aastaid hästi toiminud,“ tuletab Löfven meelde. „Meil on paljude teiste riikidega võrreldes väike töötülide osakaal. See rajaneb põhimõttel delegeerida vastutus tööturu osapooltele. See on riigi jaoks positiivne,“ ütles ta eelmisel nädalal ajakirjanikele.
    Peamine ehitustööliste ametiühing Byggnads korraldas aprillis streigi, nõudes 3,2% suurust palgatõusu. Alal on buum ja töökäsi napib. Lõpus nõustuti siiski joonduma tööstussektori keskmise 2,2% järgi.
    Nordea ökonomisti Torbjörn Isakssoni hinnangul jääb sel sügisel algavatel palgaläbirääkimistel senine süsteem veel kehtima, kuid kaua selle peale lootma jääda ei või. „Tööturul on seis pingeline, töötajaid ei ole piisavalt ja paljudes sektorites on ettevõtetel raskused sobiva tööjõu leidmisega,“ ütles ta. „Tõenäosus kasvab, et tööstuse keskmise järgi joondumine heidetakse kõrvale.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Toiger: millenniumilapsed ei vihka autosid, nad vihkavad diilereid
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Minister näeb põllumeestele ja vedajatele suuri muudatusi
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.