Leedu spurdib Eestist mööda

Keskmise palga ja välisinvesteeringute mahu poolest jääb Leedu veel Eestile alla, kuid sealne majandus kasvab mühinal. Riik areneb jõudsasti ja meelitab Eestist rohkem ligi välisprojekte.

Eften Capitali juhi Viljar Arakase sõnul on Leedu kinnisvaraturul tunda ambitsiooni ja tahet teha rohkemat. „Tajun seda leedukatega suheldes rohkem kui siin Eestis,“ ütles ta. Vilniuse kinnisvaraturg õitseb ja Arakase sõnul on selle põhjus Leedu valitsuse mõne aasta tagune otsus hakata riiki meelitama välismaiste suurettevõtete tugiteenuste keskused. Otsus pani Vilniuse büroohoonete turu hüppeliselt kasvama. „Näeme, kuidas Vilniusse ehitatakse kümnete tuhandete ruutmeetrite kaupa büroohooneid ja mis veel imelikum – sama palju võetakse ka rendile,“ rääkis ta.

Arakase sõnul võib muidugi olla kriitiline ja öelda, et tegu on madala lisandväärtusega sektoriga ja kui palgatase tõuseb, lahkuvad need ettevõtted riigist. „See kriitika on õige, kuid minu hinnangul on palju olulisem see, et inimesed saavad töökogemuse rahvusvahelistes kontsernides, luues endale palju eeldusi saada tulevikus suurema lisandväärtusega töö,“ ütles ta.

Leedu investeeringud on väiksed

Leedu Swedbanki peaspetsialisti Vaiva Šečkute sõnul pole Leedu edu nii roosiline, kui ettevõtjad tunnetavad. „Meie otseinvesteeringute osakaal SKPst pole 2010. aastast kasvanud,” ütles ta. Lisaks on Leedu otseinvesteeringute osakaal SKPst Šečkute sõnul palju madalam kui Lätis ja Eestis, olles viimasest lausa 2,6 korda väiksem. Tõsi, 2014. aastal investeeringute maht kasvas, kuid Sečukte sõnul tuli see mõnest energiasektori tehingust.

Teises kvartalis Leedu majanduskasv aeglustus, olles vaid 1,8% ja jäädes prognoositule alla. Kasvu vedasid sisenõudlus ja jaekaubandus, odavnenud nafta tõttu tehti aga vähe investeeringuid tööstussektoris. „Ka ettevõtjad ja tarbijad on muutunud ettevaatlikumaks, kuid me usume, et see on ajutine. Tööjõuturg ning ettevõtete ja kodupidamiste krediidivõimekus on tugev, “ rääkis Šečkute. Aastane majanduskasv jääb tema arvates Leedus alla 3% ning kasvab jõudsamalt järgmisel aastal.

Seega – hoolimata sellest, et Leetu investeeritakse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest miljoni elaniku kohta enim, on investeeringute mahud väikesed. „Sellegipoolest paistame silma rohkete projektide ja arendustega,“ ütles Šečkute. Enim arendatakse IT-sektorit.

Potentsiaali rohkemaks

„Leedul on potentsiaali muutuda välisinvesteeringute jaoks atraktiivsemaks,“ ütles Šečkute. Selleks oleks vaja näiteks vähendada tööjõumakse ja muuta tööjõuturu piiranguid leebemaks, kehtestada sotsiaalmaksu lagi, kaotada investeeritud kasumi maksustamine, muuta valitsuse tööd tõhusamaks. Samuti peaks Šečkute sõnul Leedus vähendama korruptsiooni, parandama haridustaset ja kehtestama paindlikumad immigratsioonireeglid. „Mõnes nimetatud valdkonnas on olnud muutusi paremuse poole, kuid sellest ei piisa. Rohkem on vaja teha,“ ütles ta.