Täna avaldatud majandusprognoosis teatas Swedbank, et alandas 2016. aasta majanduskasvu prognoosi peamiselt oodatust nõrgemate investeeringute tõttu.
Pank alandas tänavuse SKP prognoosi 1,5 protsendile. See on sel aastal juba kolmas kord, kui Swedbank Eesti kasvuprognoosi kärbib. Jaanuaris ennustas pank kasvava välisnõudluse toel 2,3protsendilist majanduskasvu, aprillis alandati see 2 protsendile.
Samas on Swedbanki teatel eksport tõusule pöördunud ja ka tarbimine on tugev. Panga hinnangul 2017.-2018. aastal välisnõudlus paraneb. See toetab ekspordi kasvu, suurendab investeeringuid ning kiirendab Eesti majanduskasvu 2017. aastal 2,5 ja 2018. aastal 2,7 protsendile.
Mida rohkem jõuab Eesti järele arenenud tööstusriikide majandustele, seda raskemaks läheb kiirema majanduskasvu saavutamine, märgib pank prognoosis. Samas on ka mõõduka majanduskasvu jaoks tarvis jõulisemaid reforme, mis toetaksid Eesti majanduse konkurentsivõime parandamist.
Olukord tööturul jääb pingeliseks ja palgad kasvavad endiselt kiiresti. Pärast üle kolme aasta kestnud hinnalangust ootab Swedbank järgmisel ja ülejärgmisel aastal mõõdukat hinnatõusu, mis hakkab eratarbimist pidurdama.
Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus suureneb
Kuigi kaupade eksport selle aasta esimesel poolaastal juba suurenes, ei olnud see piisavalt laiapõhjaline ning toetus peamiselt elektroonika- ja puittoodete, mööbli ja teravilja väljaveole. Kuna elektroonikatoodete tootmine on madala lisandväärtusega, on ekspordikasv toetanud SKP suurenemist tagasihoidlikult.
Swedbanki hinnangul lähema paari aasta jooksul välisnõudlus suureneb ning parandab Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi. Eesti tööstusettevõtted ootavad eesoleva aasta jooksul ekspordikäibe paranemist ja tellimuste kasvu, kuid ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime välisturgudel viimastel aastatel halvenenud. Ettevõtete konkurentsivõime halvenemise üks põhjus on tööjõukulude liiga kiire kasv võrreldes tootlikkusega. Kuigi tööjõu ühikukulude kasv peaks panga hinnangul lähiaastatel tasapisi aeglustuma, jääb see kiiremaks kui enamikul Eesti suurematel kaubanduspartneritel, mistõttu ekspordi hinnapõhine konkurentsivõime tõenäoliselt jätkab halvenemist.
Investeeringute kasv taastub tasapisi
Ettevõtete investeeringud on vähenenud järjest juba üle kahe aasta ning see pidurdab tootlikkuse paranemist lähitulevikus. Panga hinnangul ettevõtete investeeringud suurenevad tasapisi koos välisnõudluse paranemise ja oodatava hinnakasvuga ning ka valitsemissektor suurendab oma investeeringuid ELi struktuurifondidest rahastamise toel. Kodumajapidamiste investeeringute kasv jääb Swedbanki hinnangul aga veidi nõrgemaks, kuna eluhoonete soetamise tehingute kasv on tublisti aeglustunud.
Hindade langus peaks lähikuudel tõusule pöörduma
Keskmise tarbijakorvi maksumus ei ole viimase kolme ja poole aasta jooksul muutunud. Toorainete hinnatõus, kõrgemad aktsiisimäärad ja tugev sisenõudlus peaksid teisel poolaastal hindu aga kergitama. Järgmisel aastal lisandub nendele põhjustele veel majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine ning inflatsioon kiireneb panga hinnangul siis 2,5 protsendile. 2018. aastaks ootab Swedbank tarbijahindade 2%-list kasvu.
Kiire palgatõus jätkub
Palgakasv püsib lähiaastatel kiire, 5–6% lähedal, kuna sobivate töötajate leidmine on ettevõtetele endiselt keeruline. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv aastatel 2017–2018 aga aeglustub, kuna nominaalse palga kasv aeglustub veidi, hinnad tõusevad ja tööjõu maksukoormuse alanemine on väiksem kui 2015. aastal. See võib Swedbanki hinnangul pidurdada järgmisel aastal eratarbimise kasvu.
Aktiivsus tööturul kasvab
Hõive kasv on sel aastal püsinud üllatavalt tugev. Eesti ettevõtted on kehva välisnõudluse, langevate ekspordihindade ja tugeva palgakasvuga siiani võrdlemisi hästi toime tulnud. Hõive kasvu taga on valdavalt tööjõumahukas teenindus, kus töötab hõivatute koguarvust kaks kolmandikku. 2017.-2018. aastal peaks hõive püsima 2016. aasta taseme lähedal. Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu vähenemise jätkumist järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Pingeline olukord tööjõuturul, pensioniea tõus ja töövõimereform aitavad kaasa mitteaktiivsete inimeste arvu alanemisele. Töötute arv järgmisel kahel aastal aga tõuseb veidi, kuna töövõimereform ja probleemid teatud harudes suurendavad tööotsijate arvu.