Arstid: nurume kolleege kriitilisi patsiente vahele võtma

Kell 8.40 PERHi peauksest sisse astudes ei reeda esialgu miski, et algamas on suur meditsiinitöötajate hoiatusstreik. Inimesed kõnnivad haigla peauksest sisse-välja, registratuurist võetakse numbreid, garderoobitädi naeratab ja asetab külaliste mantleid varna. Töö käib ja kõik tundub tavapärane. Kuid ühe stendi peal seisab suur plakat, mis vihjab, et kuskil on toimumas midagi.

Sarnane plakat seisab ka ühe ukse peal, mis viib suurde saali. Uksest sisenedes võtab vastu hämar ruum, kus kaks valgetes kitlites prouat ühte lauda kord ühele, kord teisele poole tassivad, isekeskis arutades, kummal pool parem oleks. Laud on mõeldud streigiflaierite ja meditsiinitöötajate avaliku ühispöördumise paberite jagamiseks. „Meil kogunevad inimesed siia kell 9.15,“ ütleb üks proua asjalikult ja tassib lauda edasi.

Kuid juba kell 9 hakkab saabuma inimesi. Valgetes kitlites, helesinistes kitlites, tumesinistes kitlites.

Meeleolu on justkui kooli aktusel, kui tead, et varsti on sinu kord luuletust lugeda, kuid ärevuse tõttu pole päris kindel, kuidas kõik välja kukub. Ning ega pole päris kindel ka tegelikult, kas sa seda luuletust ikka lugeda tahad, kuid olukord on juba sellne.

Meditsiinitöötajad on streikinud ka varem. Tol korral kestis streik, mitte hoiatusstreik, kokku 25 päeva. Täna kogunetakse siiski hoiatuseks. 

„Kiirabi on ikka esimesena kohal!“ ütleb üks lauda tassinud proua kõval häälel. Saabuvad ka ajakirjanikud ja kaamerad. 

Peagi on suur kaarjate istekohtadega saal inimesi täis ja lisanduvad meditsiinitöötajad võtavad kohad sisse treppidel. Arstid, hooldajad, õed – kõik on ootusärevad. 

Saalis maad võtnud sumin vakatab, kui kõnepulti astub PERHi vanemarst Indrek Oro. 

„Tundub, et selleks, et midagi muutuks, tuleb ikka ja alati keegi vallandada,“ lausub Oro koosoleku alguses naljaga pooleks.  Ta loetleb oma kõnes meditsiinisektori probleemid, räägib, kuidas ülekulu saaks tegelikult katta haigekassa reservidest, kuid see poleks ju lahendus. Ja õhku jääks endiselt küsimus – mis saab edasi?

„33 miljonit on haigekassa eelarve miinus – see pani liigutama inimesed, kes peaksid tegelikult hea seisma selle eest, et nii ei juhtuks,“ lausub Oro. Ta lisab, et tänase suve seisuga ootab arstile pääsemist 180 000 inimest. „Et kõik inimesed pääseksid arsti vastuvõtule, peab eelarve olema suurem,“ rõhutab Oro.

Ta toob oma kõnes välja, et sel aastal saab 8% vähem inimesi ravi kui eelmisel aastal. Samas tegid meditsiinitöötajad tema sõnul tänavu aasta esimeses pooles juba 51% tööd rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. „Probleem on süvenev ja kasvav,“ lausub Oro. Saalis on nüüd haudvaikne. 

Oro lisab, et lahenduseks ei ole kindlasti see, et tuleks võtta teistelt riigieelarve ridadelt raha vähemaks. „Sotsiaalmaksu tuleb riigil hakata tasuma pensionäride eest. Saame kapitali maksustada, dividende maksustada sotsmaksuga,“ loetles Oro lisaraha saamise võimalusi. Asi toppab tema sõnul vajalike otsuste tegemise taga. 

„Tänane aktsioon ongi meil selleks, et neid otsuseid kiirendada. Rõivas,Tsahkna, Kruuse, Ossinovski – tublid mehed kõik, aga otsustamine on vaevaline,“ nendib Oro ja lisab, et paljudel arstidel on üle visanud see, et nad peavad kolleegidelt nuruma kriitiliste patsientide vahelevõtmist, riskides seeläbi eelarve tasakaaluga. „Kuid ükski heategu ei jää karistuseta," märgib Oro. Saal on veel vaiksem. 

Kui hoiatusstreigi koosolek algas rõõmsas ja reipas meeleolus, siis pealepärast sõnavõtte on õhustik pingelisem. Probleem on õhus, kuid käegakatsutavad lahendused veel mitte. Valitseb vaikus ja inimesed lahkuvad saalist kiirelt – paljudel on vaja see hoiatusstreigile kaotatud tund aega tasa teha.