- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuhalduri käed ulatuvad maksuparadiisini
"Sõlmitud maksude läbipaistvuse kokkulepete peamine eesmärk on vahetada Euroopa Liidu liikmesriikide ja nimetatud viie riigi vahel pangainfot, mis aitab kohalikel maksuhalduritel saada informatsiooni oma riigi residentide võimalike pangakontode ja nendel asuvate vahendite kohta mõnes mainitud riigis," selgitas Advokaadibüroo Cobalt maksuadvokaat Tõnu Kolts.
Kolts selgitas, et kuna ajalooliselt on just need riigid tuntud kui pangasaladuse kiivad kaitsjad, eriti Šveits, siis sõlmiti nende riikidega lepped, mis järgivad OECD ja G20 kinnitatud standardeid. "Saadud informatsioon aitab kohalikel maksuhalduritel takistada maksudest kõrvalehoidmist deklareerimata sissetulekutelt," märkis Kolts.
Hea teada:
Kuidas tehakse kindlaks, et isikul on raha teises riigis?
Põhimõtteliselt hakatakse vahetama pangainfot residentide kohta. Eesti annab Šveitsile infot tema residentide kontode kohta Eestis ja vastupidi. Näiteks, kui minul on pangakonto Šveitsis, siis alates 2018. aastast saab sellest teadlikuks ka Eesti riik. Kui mul laekuvad sinna ka mingid tulud, siis võib Eesti maksuhaldur tunda huvi nende tulude vastu, kui minu tuludeklaratsioonis on üksnes nähtavad ühe tööandja töötasud vms. Kui isik ei deklareeri madala maksumääraga territooriumil asuva äriühing tulu, võib sellega kaasneda lisaks maksusumma sissenõudmisele ka väärteo- või kriminaalkaristus.
Allikas: Advokaadibüroo Cobalt maksuadvokaat Tõnu Kolts
Aitab tuvastada offshore-firmade omanikke
Lisaks aitavad kokkulepped maksuhalduritel tuvastada ka offshore-firmade omanikke. "Kui offshore-firmale on avatud konto mõnes nimetatud riigi pangas ning isik on selle kontoga kuidagi seotud, näiteks on väljastatud pangakaart tema nimele või tegemist on lõppkasusaajaga," selgitas Kolts.
Eesti tulumaksuseaduse kohaselt omistatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu juriidilist isikut kontrollivatele osanikele ja maksustatakse Eestis. "Eelkõige tähendab see seda, et kui Eesti füüsilisest isikust residendile kuulub mõnes madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing, mis teenib tulu, siis loetakse see tulu Eesti füüsilisest isikust residendi tuluks ja sellelt tulult on isik kohustatud arvestama ja tasuma tulumaksu Eestis," selgitas Kolts.
Kui isik ei deklareeri madala maksumääraga territooriumil asuva äriühing tulu, võib sellega kaasneda lisaks maksusumma sissenõudmisele ka väärteo- või kriminaalkaristus. "Samuti peab Eesti residendist füüsiline isik igal juhul deklareerima oma osaluse madala maksumääraga territooriumil asuvates juriidilistes isikutes ka siis, kui äriühingul tulu ei tekkinud. Selle kohustuse rikkumisel võib isikut väärteokorras karistada," lausus Kolts.
Alates 2017. aastast hakatakse pangainfot vahetama Liechtensteini ja San Marinoga. Alates 2018. aastast juba ka Šveitsi, Andorra ja Monacoga.
"Seega, kui isik on saanud tulu enda või oma offshore-firma arvele, mida ta ei ole deklareerinud ning tasunud sellelt tulumaksu, siis võib juhtuda, et juba uusaasta tervitusena saab ta kõne Eesti maksuhaldurilt," lausus Kolts.
Maksuamet: lepingud parandavad infovahetust
Vastab maksu- ja tolliameti teabeosakonna talitusejuhataja Piia Viks-Binsol:
Kui palju mõjutavad Euroopa Liidu lepingud Eesti ettevõtjaid, kes omavad pangakontot nimetatud riikides?
Hetkel kuum
Lepingud aitavad parandada maksuhaldurite vahelist infovahetust ning avastada kergemini välismaal avatud kontode kaudu maksudest kõrvalehoidmise juhtumeid.
Kui palju on maksuamet tundnud huvi Eesti ettevõtjate selliste pangakontode vastu?
Praktikast ei ole teada ühtegi juhtumit, kus oleks siinse kontrolli raames tekkinud vajadus nendest viiest riigist tulumaksualast infot küsida.
Kas on ülevaade, kui paljudel Eesti ettevõtetel/isikutel võib olla nendes maades pangakonto?
Seni vahetasime nimetatud riikidega hoiuseintresside infot füüsiliste isikute kohta. Tuginedes sellele infole on meil teada, kui paljudel Eesti isikutel on konto välisriigis. Eesti ettevõtete kohta nende välisriikides asuvaid kontosid puudutavat infot automaatselt varem vahetatud ei ole. Seetõttu ei oska praegu prognoosida, kui paljude Eesti ettevõtete kohta me väliskontode andmeid saama hakkame.
Milliste riikidega peaks Euroopa Liit veel sellise lepingu sõlmima?
Eesti jaoks olulisemate riikidega finantsinfo vahetamise võimalus on kaetud OECD ja ELi õigusaktidega. OECD infovahetuse kokkuleppega on liitunud juba üle 100 riigi.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele