Eestil maailma parim maksusüsteem

International Tax Competitiveness Index 2016 reastab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD kuuluva 35 riigi maksusüsteemid, võrreldes neid viies kategoorias: ettevõtlusmaksud, tarbimismaksud, varamaksud, eraisiku maksukoormus ja rahvusvahelised maksud.

Eesti oli selles tabelis esimene ettevõtlusmaksude ja varamaksude segmendis, 10. kohal tarbimismaksude poolest, 2. kohal eraisiku maksude ja 14. kohal rahvusvaheliste maksude arvestuses.

Kõigi tulemuste kokkuvõttes sai Eesti esimese koha, järgnesid Uus-Meremaa ja Läti. Aruandele lisatud selgituses on öeldud, et juba kolmandat aastat järjest osutub Eesti maksusüsteem OECD riikidest parimaks ning autorid märgivad, et see on unikaalne.

Esiteks ettevõtte tulumaks on 20%, ja see ei laiene jaotamata kasumile.Teiseks on proportsionaalne tulumaksumäär 20%.Kolmandaks kinnisvaramaksu arvestatakse maamaksuna, mitte selle peal oleva kinnisvara järgi.Neljandaks Eesti firmade välismaal teenitud kasumit Eestis omakorda ei maksustata.

Nordeconi juht Jaano Vink kommenteeris Delovõje Vedomostile, et nendest riikidest, kus tema ettevõte ehitab, on Eesti maksusüsteem parim. „Asi pole ainult tulumaksuvabastuses,“ selgitas Vink. „Meie süsteem on vähem keerukam. See on ajalooliselt nii kujunenud, see on meie konkurentsieelis. Eesti süsteemis ei ole keerukust, segadusseajamist ega tõsiseid vastuolusid, mis on näiteks Soomes, Rootsis ja Ukrainas. Nende maksuseadused on keerulised – aga neid tuleb järgida! Samas pole see ka imekspandav – suur riik, suured probleemid.“

Eesti maksusüsteemi tunnustamist kommenteerides rõhutab Vink, et meie ametnikud ei jääks nüüd selle uudise peale loorberitele puhkama. Ta leiab, et praegu on eriti oluline jälgida maailmas toimuvat ja sellele paindlikult reageerida. Kusjuures paindlikult ei tähenda kiirelt, lisab Vink.

„On hea, et me oleme praegu sellises reitingus esikohal. Ometi on meie ülesanne teha kõik, et me oleksime seal tipus ka kahe ja kümne aasta pärast. Aga selleks on meil vaja kindlustada maksusüsteemi jaoks kõige olulisem asi – stabiilsus,“ märkis Vink. „Maksusüsteemi ei saa muuta kiiresti, isegi kui selleks tekib hea võimalus. Kui reformida makse põhimõttel „nuputasin paar päeva ja tegin ära“, ei too see endaga mitte midagi head.“

Hiljutise näitena kiirustamisest toob ta kütuse- ja alkoholiaktsiisi tõstmise. „Kui sa näed Läti kauplustes, kus neid kaupu müüakse, pikki järjekordi, on see mõtlemiskoht: kas just sellist maksureformi on meile täna tõesti vaja?“

Investor Joakim Helenius nentis, et Eesti maksusüsteemi suur eelis on selle pikalt muutumatuna püsimine. „Välisinvestoritele on see väga oluline. Ja sellele peaksid ametnikud alati mõtlema, kui tahavad süsteemi muuta või paremaks teha. Poliitikud, kes ei mõista välisinvesteeringute olulisust ja mõtlevad kohalikul tasandil, peaksid üldse suu kinni hoidma, kui juttu tuleb majandusest,“ torkas Helenius.

Heleniuse sõnul tuleb kõike vaadata kompleksselt. „Eesti maksusüsteemil on kaks eelist. Esimene on jaotamata kasumi mittemaksustamine ja teine proportsionaalne tulumaksumäär. See viimane on eriti oluline, kui on vaja palgata välismaalt spetsialisti, sest sellise inimese palk on kõrge. Paljudes Euroopa riikides, kus on progressiivne tulumaks, on hakatud kaaluma, kas mitte sisse viia proportsionaalne.“

Kui Eestis poleks soodsat maksukeskkonda, oleks siin kindlasti palju vähem välisinvesteeringuid, on Helenius veendunud. Ta tõi näite peagi Eestis oma farmaatsialabori avavast Ameerika börsifirmast, kes loob siin ka hulga kõrgepalgalisi töökohti. „Selle firma juht tunnistas mulle, et nad tulevad Eestisse just maksude pärast,“ rääkis Helenius. „Arvan, et sel põhjusel tuleb siia veel palju firmasid Soomest, Rootsist ja teistest maadest. Tervikuna pole pärast 2008-2009 aasta kriisi Eestisse just palju välisinvestoreid tulnud, kuid neid oleks siin veel vähem, kui poleks sellist maksusüsteemi.“

Helenius nõustus sellega, võrreldes ülejäänud Euroopaga on meil liiga kõrged tööjõumaksud. „Eesti sotsiaalmaks 33% on üks Euroopa kõrgemaid. Samas on siin ka oma plussid ja miinused. Pluss on kindla suurusega maks, miinus on kõrge sotsiaalmaks.“

Vaja oleks luua maksulagi, on Helenius veendunud. „Ma ei tea, millisel tasemel see tuleks määrata, aga… Ütleme näiteks, et see on 2000-3000 eurot kuus. Sellisel juhul maksavad tööandjad niikuinii 99% töötajate pealt sotsiaalmaksu,“ selgitas Helenius ja lisas, et maksukergendus puudutab ehk vaid 1% kõrge palgaga spetsialiste. „Arvutage ise: kui inimene tahab teenida 10 000 eurot kuus, maksab praeguse süsteemi järgi tööandja tema eest 13 400 eurot. Kui määrata sotsmaksu lagi palgale alates 2000 eurost, oleks see summa juba 10 680 eurot. Vahe on tohutu.“

Selleks, et Eesti inimestele tekiks häid töökohti, peavad Eesti firmad muutuma konkurentsivõimeliseks, rõhutas Helenius. „On vaja sisse tuua kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, nemad toovad siia oskusi, mida siin pole. Ettevõtted hakkavad kasvama, arenema, suudavad konkureerida rahvusvahelisel areenil, ja selle tulemuseks on siin ka kõrgemad palgad,“ maalis Helenius tulevikupildi. „Eesti on väike riik – siin ei saagi olla kogu kompetentsi, mis on mujal maailmas.“