• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toftan spurtis konkurentidelt eest

    ASi Toftan tegevjuht Martin Arula uue saeveski sorteerimisliini juures, taamal kolmemeetrist peenpalki töötlev tootmishoone. Foto: Väinu Rozental

    AS Toftan käivitas võimsa ning tootliku peenpalgi saeveski, mis kasutab edukalt toormena ka seni Skandinaavia tselluloositehastesse eksporditud kvaliteetset paberipuitu.

    Toftan 2 nime kandva uue saeveski tehnoloogia ja sisseseade kasutab eranditult kolmemeetrist tooret. Praegu lõigatakse metsas sellises mõõdus peamiselt vaid paberipuitu, mitte peenpalki.
    „Suurim probleem paberipuidu tootmisel seisneb selles, et see sisaldab üle poole kvaliteetset tooret saagimiseks,“ selgitas ASi Toftan tegevjuht Martin Arula. „Viga tekib metsa sortimenteerimisel, langetusmasina programmeerimisel ja metsamaterjali hilisemal kokkuveol. Toftan soovib muuta metsaomanike ning metsa ülestöötajate mõtteviisi ning pakub võimalust toota peenpalke ja paberipuitu koos. See võimaldab oluliselt tõsta saadavate sortimentide väärtust.“
    Esimese tellimuse väljastas Toftan 2 saeveski oktoobri algul, kolmemeetrisest peenpalgist saetud toodangu tellijaks oli okaspuidust viimistlus- ja ehitustooteid valmistav AS Rait. Peenpalgi saeveski projektvõimsus on 200 000 m3 saetoodangut ehk peaaegu sama palju, kui Toftan praegu toodab. Uue saeveski hind on 32 miljonit eurot.
    Kaks korda tootlikum
    „Spetsiaalselt kolmemeetrise peenpalgi töötlemiseks soetatud tehnoloogia on kaks korda tootlikum kui konkureerivates peenpalgi saeveskites,“ kinnitas Arula. „Tegutsevad peenpalgi saeveskid on pikkustundlikud ehk mida pikem palk, seda suurem tootlikkus. Seega majanduslikus mõttes ei ole neil kolmemeetrist palki otstarbekas saagida.“

    Praeguse saeveski ehk Toftan 1 naabrusse rajatud peenpalgi saeveski Võrumaal Sõmerpalu vallas Hänike külas.

    Kasutab toormena kolmemeetrist okaspuu peenpalki (diameeter 10-18 cm) ja okaspuu paberipuitu (diameeter 8-12 cm).

    Projektvõimsus 200 000 m3 saetoodangut, esimesel tegutsemisaastal ehk 2017. aastal toodab umbes 100 000 m3.

    Projekti hind 32 miljonit eurot.

    Palkide sorteerimisliini võimsus 35 palki minutis, saeliini võimsus kuni 200 meetrit palki minutis.

    Töötajaid kahes vahetuses 36.

    Saetoodangu tarbijatena nähakse siseviimistlusmaterjalide, liimpuitkonstruktsioonide ja mööblitootjaid.

    2016 jaanuar – alustati ehitusega.

    2016 oktoober – väljastati esimene partii saetoodangut.

    2016 november – valmib kuivatikompleks.

    See on ka põhjus, miks praeguse järkamisskeemi kohaselt püütakse puutüve peenemast osast lõigata eelkõige pikemaid peenpalgi juppe. „Meie soovitame lõigata kolmemeetrist peenpalki,“ rääkis Arula. „Ja kõige olulisem, et need jupid, mis praegu ladustatakse paberipuidu virna, sattuksid peenpalgi virna. Küll me palgisorteeris ise välja selgitame, milline toigas sobib saagimiseks ja milline mitte.“
    Eestis on kolmemeetrist peenpalki seni saetud väga väikeses mahus, näiteks Viljandimaa puidukilbitootja AS Textuur on seda teinud peamiselt oma tarbeks. „Meie jaoks on tähtis väljatulek, mitte saematerjali pikkus,“ toonitas Textuuri juhataja Argo Jõgi. „Meie toormemahust moodustab kolmemeetrine palk maksimaalselt kümme protsenti, ostame peenpalki, mitte okaspaberipuud.“
    Jõgi sõnul on Toftani äriprojekt orienteeritud odavamale toormele, sest muidu ei majanda nad ennast ära. „Võib aga arvata, et kui Toftan tekitab turul nõudluse lühema peenpalgi järele, läheb hind robinal järele. Eks palk läheb ikka sinna, kus pakutakse paremat hinda.“
    Hinnatõusu hirm
    Seda on keeruline öelda, vastas Arula küsimusele, kas Toftani suur toormevajadus tõstab peenpalgi hinda. „Meie arvutused on näidanud, et isegi kui metsaomanik saab kolmemeetrise peenpalgi tihumeetri eest näiteks kaks eurot vähem, jääb tal tänu täiendavale paberipuu väljakorjamisele ikkagi kännu peale kaks eurot rohkem,“ seletas ta. „See hulk kvaliteetset peenpalki, mis enne sokutati paberipuidu virna, on nüüd saepalgi virnas. Ja paberipuit on kindlasti odavam kui peenpalk.“
    Arula sõnul tahavad nad tooret hankida vaid lähipiirkonnast. „Toormeturul on seis selline, et enam ei minda teise õue peale teisele vastu nina andma, vaid pigem tõmbutakse kodupiirkonda ja proovitakse seal oma positsiooni kaitsta,“ rääkis ta. „Näiteks Vara ja Viiratsi saeveski, mis on siitkandist pikemat peenpalki varunud, on endale ka jämedamat palki saagivad seadmed muretsenud. Nemad korjavad selle toorme üles, mis nende kodupiirkonnas on, nemad samamoodi lokaliseerivad ennast.“
    Muutunud jõujooned
    Uue saeveski kõrval tegutseb pelletitootja OÜ Osula Graanul. Arula ütles, et sinna liikuvast paberipuidust hakkab pärast metsas uue lõikeviisi juurutamist osa okaspuust liikuma Toftan 2 saeveskisse. „See ei põhjusta Osula Graanulile probleeme, kuivõrd saeveskis töötlemise käigus tekkiv hake ja saepuru sobib pelletitootmiseks isegi paremini,“ seletas ta. „Osula Graanul on ka üldiselt orienteeritud lehtpuu töötlemisele ja meie saetoodangu mahtude suurenemine peaks pigem vastastikku kasulik olema.“
    Metsandusfirma ASi Woodwell juhataja, Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees Tiit Nilson ütles, et iga uue tegija turule tulek muudab jõujooni. „Eks aeg näitab, kas ja kui palju metsaomanikud hakkavad Toftanile kolmemeetrist tooret viima,“ ütles Nilson. „Woodwelli gruppi kuuluv Vara Saeveski on peenikest palki lõiganud, aga mitte sellises koguses ja mitte sellises pikkuses nagu Toftan plaanib. Me hakkasime ka jämedamat palki saagima. See tähendab, et saeveskid muutuvad järjest rohkem regionaalseks.“

    ASi Toftan majandustulemused (miljonites eurodes)

                käive   kasum

    2012    40,97   5,95

    2013    42,47   5,83

    2014    46,89   7,78

    2015    42,69   5,46

    Allikas: AS Toftan

    Arula kinnitusel vaagis Toftani nõukogu põhjalikult peenpalgi saeveski rajamist. „Kõige olulisem arutelude käigus oli toorme kontseptsioon. Et kuidas leida ehk vabastada teiste sortimentide arvelt metsasektorile uus ja väärtust loov sortiment ning et me ei satuks lihtlabasesse hinnasõtta toorme pärast,“ märkis ta. „Pealegi tegelesin ma varem, enne Toftanisse tulekut peenpalkide töötlemisega, täpsemalt Vara ja Vana-Võidu saeveskites. Eks kadunud poeg peab ikka üks kord koju tagasi tulema.“
    Arula ütles, et tegelikult on neid saetööstureid vähe, kes on saanud nullist tehase üles ehitada. „Meil on olnud aega kõik põhjalikult läbi mõelda ja seepärast pole testimise ja proovitootmise käigus veel ühtegi olulist projekteerimis- või disainiviga ilmnenud,“ lausus ta. „Ja seadmete valmistajad olid samuti väga osavõtlikud, kuna nad said aru, et nende jaoks on see referentsobjekt.“
    Toftanis töötab 140 inimest, neist 20 uues tehases. „Toftan 2-s saab olema kahes vahetuses 36 sinikraed ja üks valgekrae,“ täpsustas Arula. „Hakkame seal tootma sama mahtu võrreldes Toftan 1-ga, aga kolm korda väiksema inimeste arvuga.“

    (Toftan 1) tootmismaht (m3)

    2012    185 000

    2013    188 000

    2014    208 000

    2015    201 000

    2016 (prognoos)         218 000

    2017 (prognoos)*       300 000

    * Toftan 1 + Toftan 2

    Allikas: AS Toftan

    Võimalus tulu maksimeerida
    Ivar Dembovski, ASi Rait juhatuse esimees
    Toftan on üks Eesti eesrindlikumaid saetööstusi, selle juhtkond ja meeskond on väga asjatundlikud. Tunneme Toftani võtmeisikuid juba ammu ja usume, et nad teevad professionaalset tööd - nii igapäevases plaanis kui strateegilises võtmes.
    See, et Toftani uue saeveski proovipartii meile tuli, on ilmselt lisaks kauasele heale koostööle ka praktiliste asjaolude kokkusattumus. Oleme läbi aegade kasutanud peenpalgist valmistatud terveoksalist toorainet. See on meie põhitooraine, mis sobib suurepäraselt okaspuidust viimistlusmaterjalide tootmiseks meie höövlitööstuses.
    Ostame seesugust materjali nii Eesti kui kõigi ümbruskonna riikide sobiva tehnoloogiaga saeveskitest. Kolmemeetrine puit sobib hästi mõne turu vajadustega, samas on turge, kuhu lühike materjal üldse ei sobi. Meiega seotud Nordwood saeveskid tarbivad samuti peenpalki, ostes erinevaid pikkuseid alates kolmest kuni kuue meetrini. Laiem pikkuste spekter võimaldab saepalgi müüjatel paremini maksimeerida saadavat tulu.
    Paberipuit sai kohapealse kasutuse
    Ulvar Kaubi, RMK puiduturustusosakonna juhataja
    Kolmemeetrist peenpalki on üks või teine Eesti saeveski proovinud saagida, aga spetsiaalselt sellisele mõõdule keskendunud saeveskit pole varem ehitatud. Toftani uus saeveski aitab kaasa paberipuidu kohapealsele kasutamisele. Seni on paberipuit läinud peamiselt Soome ja Rootsi tselluloositehastele. Toftan hakkab Lõuna-Eestis usutavasti ära võtma kogu selle sirge ja kvaliteetse paberipuidu mahu, mis siiani veeti sadamate kaudu välja.
    Kui Kagu-Eesti toormepotentsiaali vaadata, siis see toore on seal täiesti olemas. Kuidas aga Toftanil õnnestub vajalik kogus toormeturult kätte saada, sõltub eelkõige pakutavast hinnast. Näiteks kas peenikese kolmemeetrise palgi eest makstav hind ületab paberipuidu hinda. Kas hind on piisav, et metsas hakata tootma veel eraldi ühte sortimenti.
    Toftan on RMK pikaajaline klient, tarnime neile 80 000 m3 okaspuupalki aastas. Mis puudutab lühikest peenpalki, siis praegu on veel lahtine, millises koguses me tulevikus seda neile müüma hakkame. Toftan on välja pakkunud hinnad erinevatele diameetritele, meie oleme neile edastanud oma analüüsid ja ettepanekud. Esimesed kokkulepped on tehtud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: börsi uustulnuk, Elisa uus juht ja abilinnapea
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Energeetika ja puidutööstus vedasid tööstustoodangu kasvu
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.