Violetta Riidas • 28 oktoober 2016
Jaga lugu:

Pangalaen käib arstidel üle jõu

Põhja-Eesti Taastusravikeskus rendib Pelgulinna polikliinikust paari korrust. Taastusravi keskuse omanikud soovivad eurotoetuse abil majja teha aga tervisekeskuse.
Põhja-Eesti Taastusravikeskus rendib Pelgulinna polikliinikust paari korrust. Taastusravi keskuse omanikud soovivad eurotoetuse abil majja teha aga tervisekeskuse.  Foto: Raul Mee

Isegi kui (pere)arstiettevõttel on läinud korda võita euroraha abil tervisekeskuse rajamise õigus, võib ta seista silmitsi üle jõu käiva laenukohustusega omaosaluse katmiseks.

10aastat on periood, mille jooksul peaks panga esindaja hinnangul üks ettevõtluseks antud laen olema tagasi makstud.

Euroopa abirahaga rajatavatel tervisekeskustel on kohustus tegutseda 20 aastat, vastasel juhul tuleb raha tagasi maksta. Perearstid, kes keskust haiglate või KOVide abita rajavad, sooviksid ka laenu tagasimaksmist sama pikaks venitada, kuid pangad pole sellest huvitatud. Perearstide tervisekeskuste projekte on kokku kuus.

Pank pani käe ette

Päeval, kui tervishoiutöötajad tunnist hoiatusstreigi pidasid, sättis Nõmmel tegutsev perearst Eero Merilind sammud panka, et arutada tervisekeskuse laenu. Tema ettevõtte Meditiim taotlus tunnistati 59 taotleja hulgas abikõlbulikuks.

Projekti maksumus on investeeringute kava järgi 2,3 miljonit eurot, millest 58% (maksimaalne 75%) ehk 925 000 tunnistati abikõlbulikuks. Seega 1,4 miljoni tarvis soovib ta laenu, kuid 20aastase tähtajaga. Vaatamata Merilinnu optimismile ei läinud tal pangas sugugi loodetult – laenu üle 10 aastaks anda ei soovita.

Swedbanki äripanganduse valdkonnajuhi Priit Lopsiku sõnul eelistavad pangad praeguses ebakindlas intressikeskkonnas anda ärilaene mitte pikemaks kui viieks aastaks. Selle taustal on ka 10 aastat hea pakkumine, kuid Merilinnu sõnul satuvad nad keerulisse olukorda. “See teeks laenumakse nii suureks, et käiks üle jõu isegi haigekassa lepingumahu suurenemisel,” nentis ta.

Graafikut saab venitada

Lopsiku sõnul on võimalik tagasimaksegraafikut laenust siiski ka pikemaks venitada. “Tagasimaksegraafik sõltub paljuski rahavoo stabiilsusest ja pakutavatest tagatistest,” ütles Lopsik.

Ta lisas, et nii nagu iga teine ärimudel, sisaldab ka meditsiin riske (muudatused haigekassa lepingumahus, laenuvõtja kulubaas jne), mille realiseerumine võib aja jooksul viia rahavoo vähenemiseni. Seetõttu piirduvad investeerimislaenude tagasimaksegraafikud reeglina 10–15 aastaga. “Tagasimaksegraafiku võib tulevikus ümber vaadata, kui rahavoog püsib tugev ja tagatiste seisukord ei ole halvenenud,” selgitas Lopsik.

Sellist varianti kasutas Merilind ka praegust keskust ehitades. “Kui me olime 2–3 aastat kuumakseid korralikult tasunud, tegime refinantseeringu ja maksime laenu lõpuks 15 aastaga tagasi,” meenutas ta.

Praegu on Merilinnu sõnul olukord keerulisem, kuna haigekassa on kitsikuses ja pole veel täpseid lepingunumbreid andnud. “Me oleme teinud arvutused haigekassa praeguse lepingu alusel. Kui pank vastu ei tule ja me peame 2–3 aastat sellise koormusega maksma, läheb projekt suure pauguga lõhki,” nentis ta.

Lehe trükkimineku ajaks oli ta käinud veel ühes pangas ja hetke parim pakkumine oli 15 aastaks.

Eero Merilind,, perearst

Kümneaastane laen teeb laenumakse nii kõrgeks, et isegi haigekassa lepingumahu suurenemisel käiks see meile üle jõu.

Nurmed sooviksid ka pikka laenu

Keila Taastusravist ümber Põhja-Eesti Taastusravikeskuseks nimetatud perekond Nurmele kuuluv asutus plaanib tervisekeskuseks renoveerida praegu LTKH-le kuuluva Pelgulinna polikliiniku hoone. Ka seal arvestatakse pigem pikema laenuperioodiga. Projekti eeldatav maksumus on 4,8 miljonit eurot, millest toetust saab 1,7 miljonit. 

Keskuse juhataja Dag Nurme sõnul on neil põhistsenaarium laen. “Kui see millegipärast ei õnnestu – samas ma ei näe, miks ei peaks õnnestuma –, siis tuleb vaadata omakapitali poole,” ütles Nurm. “Planeerime võimalikult pikka laenu – usun, et 15 aastat võiks olla reaalne.”

 Eero Merilind

perearst

Senised ruumid rendile või müüki

Peame oma senised ruumid uue tervisekeskuse rajamiseks kas välja rentima või maha müüma. See hoone kataks kuni kolmandiku vajalikust summast. Võimalus on hoone ka korterelamuks ümber ehitada, kuna Nõmme korterid on hinnas. Kuid ümberehitamise korral läheb ehituskuludega ruutmeetri hinnast kohe 500-600 eurot maha. Tulevase tervisekeskuse tarvis on välja valitud Pärnu maantee 317 krunt, mis on praegusest asukohast 200–300 meetrit Hiiu pool. Nõmme keskuses on keeruline krunti leida, sest lisaks majale on oluline ka ligipääsetavus ja parkimine.

Riik lisatagatisega ei toeta

Kuigi sotsiaalministeerium on huvitatud tervisekeskuste rajamise edukusest, pole nad valmis näiteks lisatagatise näol abikätt ulatama. Ministeeriumi struktuurivahendite juhi Merlin Tatriku sõnul on toetuse taotlejad arvestanud, et erasektoris võetud laenude puhul riiklikke laenutagatisi ega -käendusi pole.

“Usaldame taotlejaid, sest oma projektid on kõik esitanud koos finantsanalüüsiga, kus on arvestatud ka laenude tasumise suutlikkust,” ütles Tatrik. Muu hulgas sõltub toetuse maksimaalne piir ka perearstide arvust. “Seega, kui mõni projekt oli kavandatud kallimaks kui maksimaalne toetuse määr, siis kaetakse projekti ülejäänud osa omaosalusest,” ütles Tatrik. Samas on näiteks laenutingimused KOVidele siiski tunduvalt soodsamad kui ettevõtjatele.

Perearst Eero Merilinnu jaoks on suurim probleem aga määramatus. “Praegu on meil rohkem teadmatust kui teadmist. Me ei tea, mida haigekassa teeb. Riskimoment on ka selle võrra suurem, sest kui pangad küsivad ja me ei oska vastata, siis intress kasvab silmanähtavalt,” nentis arst.

Tal oleks vaja teada, millise lepingu saab haigekassast, kui pikaks ajaks saab laenu ja milliseks kujuneb kuumakse. “Kui need kolm on olemas, saame projektiga alustada,” ütles Merilind.

Valitseb ootusärevus

Punasele tänavale ligi 5 miljonit eurot maksma minevat tervisekeskust planeeriv Medicum võib saada toetust kuni 2,8 miljonit eurot.

Puudujääv 2,2 miljonit plaanitakse Medicumi nõukogu esimehe Kalev Karu sõnul katta nii laenu kui ka omavahenditega. “Hetkel valitseb aga teadmatus tervisekeskuse tegevuse võimaliku rahastuse suuruse suhtes haigekassa poolt ja seega ei saa ka öelda, millises proportsioonis ja kui pikaks ajaks tahaksime laenu võtta,” ütles Karu ja lisas, et pangasuhetes nad suuri probleeme ei prognoosi.

Ehitus algab igal juhul

Lääne-Tallinna Keskhaigla on saanud heakskiidu lausa kahele projektile – ühega rajatakse tervisekeskus Mustamäele ja teisega Koplisse. Mustamäe projekt läheb maksma 6,8 miljonit eurot, millest abikõlbulikuks tunnistati 2,8 miljonit.

Kopli tervisekeskus tuleb praeguse Kopli polikliiniku asemele ja läheb maksma ligi 3,9 miljonit eurot. Abikõlbulikuks tunnistati 1,5 miljonit. Haigla avalike suhete juhi Liisa Suba sõnul tuleb finantside leidmine omaosaluse jaoks päevakorda siis, kui selgub, kas tervisekeskused saavad eurotoetust.

Näiteks Mustamäe tervisekeskuse ehitamisega alustatakse siiski niipea, kui vana hoone lammutatud. Laenuvajadus selgub kevadel.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt