Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks kaitseb riigikogu kantselei Autorollo kirjavahetust?

    Harju maakohus selgitas Äripäevale, et suvise kohtumäärusega kohustati riigikogu kantseleid väljastama saadik Keit Pentus-Rosimannuse Autorolloga seotud e-kirju, mitte tema immuniteediga kaetud tööalaseid sõnumeid. Kantselei vaidlustas määruse, kuid ei taha seda avalikult põhjendada.

    Eesti Ekspress kirjutas möödunud kuul, et riigikogu kantselei vaidlustas Harju maakohtu määruse, mis käskis välja anda rahvasaadik Pentus-­Rosimannuse elektronkirjad jaanuarist 2008 kuni märtsini 2011. Kirjavahetust pidas saadik oma abikaasa, tollase riigikogu ­liikme Rain Rosimannuse ja oma isa Väino Pentusega. Kirju soovis Autorollo kohtuasjas tõendina kasutada pankrotihaldur Katrin Prükk.
    Äripäeva andmetel on e-kirjade välja küsimise taga Väino Pentuse ja Tiit Pohla kinnisel kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt kasutati Autorollost pärit rahalisi vahendeid muu hulgas Keit Pentus-Rosimannuse maja valmisehitamisel. Hiljem selgitas Pentus Äripäevale, et Autorollo raha ei jõudnud tema tütre majaehitusse, vaid oli mõeldud Pentuse vanematekodu väljaostmiseks, mis aga lõpuks ebaõnnestus. Viimast püüdis Pentus enda sõnul ka kohtule selgitada.
    Igatahes tekitasid Pentuse ja Pohla ütlused küsimusi ning sellega seoses soovis pankrotihaldur välja küsida e-kirju. Vastava taotluse kohus ka oma määrusega rahuldas. Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Ots vahendas, et tegemist on seoses OÜ Autorollo pankroti järelevalvemenetlusega tehtud määrusega. Täpsemalt, Harju maakohus rahuldas tänavu 13. juulil OÜ Autorollo pankrotihalduri Katrin Prükki taotluse ja kohustas riigikogu kantseleid väljastama Harju maakohtule Keit Pentus-Roimannuse e-kirjavahetuse, mh taastama juba kustutatud e-mailid (e-postkastide: [email protected] ja [email protected]) perioodist 01.01.2008 kuni 29.03.2011.
    Kohus: välja ei küsitud immuniteediga kaitstud tööalaseid sõnumeid
    Kirjad pidanuks välja andma selekteerituna selliselt (Inbox/Sent Items/Trash/Deleted Items), et kohtule edastatakse vaid Pentus-Rosimannuse e-kirjavahetus antud perioodist kohtumääruses nimetatud isikutega, e-mailidega ja otsingusõnadega. Kohtumääruses nimetatud isikud, e-mailid ja otsingusõnad on seotud Autorollo pankrotimenetlusega.
    „Kohus ei ole välja nõudnud Keit Pentus-Rosimannuse tööalaseid sõnumeid, mis on kaitstud immuniteediga,“ selgitas Ots eelneva kokkuvõtteks.
    Ometi on kõnealusele Harju maakohtu määrusele augustis vastuväite esitanud nii Keit Pentus-Rosimannus kui ka riigikogu kantselei. Vastuväited on praegu Harju maakohtu menetluses.
    Riigikogu kantselei ei ole avalikult selgitanud määruse vaidlustamist, tuues põhjenduseks, et on oma selgitused esitanud kohtule. Samuti laveeris kantselei mööda küsimustest, miks informeeriti kõnealusest kohtumäärusest saadikut, kelle e-kirju määrus puudutab.
    „Meie tegevus põhineb sellel, et mida ja millistel alustel välja küsitakse. Lähtume oma tegevuses seadustest, laekunud kohtumäärusest ja majasisesest töökorraldusest,“ oli napp selgitus, mille riigikogu kantselei kommunikatsioonijuht Urmas Seaver andis. Seaver lisas, et kantselei ei näe põhjust teha oma majasisesest infovoost täpne ülevaade. „Meie käsitleme seda ametkondliku infona,“ märkis ta. Mis puudutab kustutatud e-kirju ja nende taastamise temaatikat, siis selle peale ütles Seaver, et kantselei ei soovi kommenteerida spekulatiivseid olukordi.
    Harju maakohus Liivalaia tänaval Tallinnas.Foto: Veiko Tõkman
    Vastuseta jäänud küsimused
    Avaldame järgnevalt Äripäeva küsimused, millele riigikogu kantselei sisulisi vastuseid ei andnud. Kuna määruse vaidlustamise kommenteerimisest oli kantselei juba varem keeldunud, keskendusime küsimustes sellele, miks informeeriti Pentus-Rosimannust sellest, et kohtumäärusega nõutakse välja valikut tema mittetöistest e-kirjadest.
    Kes pöördus 26.07.2016 Pentus-Rosimannuse poole ja informeeris teda tema e-kirjadega seotud määrusest?Mis põhjusel saadiku informeerimine toimus ja mis vormis? Ja kas taolises olukorras saadiku informeerimise osas on mingid reeglid paigas, millest lähtusite?Kuidas kommenteerite, et Pentus-Rosimannuse informeerimisega andsite talle võimaluse likvideerida e-kirjad, mille väljaandmine võinuks olla tema poolt soovimatu (juhul kui selliseid kirju eksisteeris)?Kas ja kuidas on võimalik taastada kustutatud e-kirju, kui tegemist on riigikogu liikme e-postkastiga? Teisisõnu, kas juhul, kui saadik kustutas mingeid e-kirju X ajal, on kustutatu taastamine vajadusel kindlalt võimalik ja/või millest see sõltub?Kas ka Lauri Laasi ja Priit Toobali juhtumi (s.o nende kirjavahetuste väljaandmine ja sellega seotu) puhul informeerisite emba-kumba või mõlemat ennetavalt (s.o enne kirjavahetuse väljaandmist), kui tuli taotlus nende e-kirjavahetuse väljaandmiseks? Palun põhjendage.Juhul, kui käitusite nende kahe juhtumi (Pentus-Rosimannus vs Toobal-Laasi) puhul erinevalt (saadikute informeerimise osas), siis palun põhjendage, miks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Joonas Jõgi: Eestis avaldatakse isikuandmeid kohati valimatult
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.

Olulisemad lood

Nädala lood. Tallinki magus diil ja Eesti vassinud tehnoloogiaidu
Äripäeva selle nädala lugudest kõnetasid lugejaid enim Tallinki aastaid kestnud magus diil Tallinna Sadamaga ning sekeldustesse sattunud Eesti tehnoloogiaidu.
Äripäeva selle nädala lugudest kõnetasid lugejaid enim Tallinki aastaid kestnud magus diil Tallinna Sadamaga ning sekeldustesse sattunud Eesti tehnoloogiaidu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.