Oleg Ossinovski on Eesti jõukamaid ärimehi.  Foto: Andras Kralla

Kõige suurema dividenditulu teenis Eestis Oleg Ossinovski, kes võttis enda ettevõttest Skinest Grupp eelmisel aastal 17 miljonit eurot, selgub täna avaldatud Äripäeva eriväljaandest Dividendide TOP.

Eelmises Dividendide TOPis oli Ossinovski 4,3 miljoni euroga seitsmendal kohal, siis võitsid edetabeli Transgroup Invest ASi omanikud Sergei Glinka ja Tatjana Liksutova, kes mõlemad teenisid 8,4  miljonit ­eurot. Värskes edetabelis on nad 4,17 miljoni euroga viiendal kohal.

Dividendide edetabelisse on jõudnud ka mitu noort ettevõtjat, kes on tegutsenud ettevõtluses suhteliselt lühikest aega.Kõige kõrgemal kohal asub Hardi Meybaum (34), kes on selles edetabelist esimest korda. Tema võttis eelmisel aastal ettevõttest Vantage Solutions 6,39 miljonit eurot ja on kolmandal kohal Oleg Ossinovski ja transiidiärimehe Sergei Petrovi järel.

Meybaum on otsustanud Vantage Solutionsi likvideerida ja sel aastal võttis ta firmast välja miljon eurot. Äripäeval ei õnnestunud Meybaumilt kommentaari saada, tema firma likvideerimise põhjus võib olla see, et tema äritegevus ja investeeringud on tehtud väljapoole Eestit.

Edetabeli võitnud Oleg Ossinovski ettevõte Skinest Grupp ise teenis oma tütar- ja sidusfirmadest möödunud aastal dividenditulu kokku üle 30 miljoni euro. Ossinovski põhjendas rekordilist dividendimakse otsust sellega, et tema kontsernis oli eelmisel aastal liiga palju vaba raha ning samas ei olnud eelmisel aastal häid ideid, kuhu see raha investeerida.

Sel aastal on ta aga teinud mitu investeeringut ning paigutanud uutesse äridesse ka eelmisel aastal dividendina välja võetud raha. Küsimusele, kuhu see raha siis läks, vastas Ossinovski, et neid projekte on palju.

Lätis pooleli olev kohtuasi pole Ossinovski sõnul tema investeerimishoogu oluliselt takistanud. “Kohtuasi on mõjutanud investeeringuid ainult sellesse riiki. Me oleme otsustanud, et ei investeeri uutesse Läti projektidesse, sest ei ole selge sealse valitsuse käitumine,” märkis ta.

Skinest Grupp tegutseb paljudes riikides, kuid suurem osa tegevusest on praegu Gruusias ja Horvaatias. Gruusias on põhitegevuseks elektrijaamade rajamine ja Horvaatias  tehingud väärtpaberite ja kinnisvaraga, ettevõtete haldamine, kaubandus-vahendustegevus ning raudteeveeremiga seotud tegevus.

Ka teised edetabelis olevad ettevõtjad ütlesid, et firmast välja võetud omanikutulu nad ära ei söö ega joo, vaid teenitu investeeritakse uutesse projektidesse. Kõhedust tuleviku suhtes tekitab aga suurt omanikutulu teeninud ettevõtjatele uue valitsuse maksupakett.

“Ega me rohkem sööma hakka, eks see investeeringuteks läheb.” Nii kommenteeris oma dividendiraha kasutust ettevõtja, kes ei soovinud oma nime lehes avaldada. See on ootuspärane, sest omanikutulu väljavõtmine ja selle kasutamine on jätkuvalt paljudele ettevõtjatele tabuteema, millest ei tihata rääkida.

“Raha me kõrtsi ei vii. Kui, siis ainult osaliselt,” tunnistas naljatades juhtimis- ja konsultatsiooniteenuseid pakkuva Tableroon OÜ omanik Lembit Rannala, kes teenis mullu omanikutulu 997 000 eurot, olles Äripäeva Dividendide TOPis juba viiendat aastat. 2014. aastal võttis ta omanikutulu välja seitse korda vähem, 144 000 eurot.

“Kindlasti ei investeeri aktsiatesse”

Rannala lubas omanikutulu oma ettevõtte kaudu edasi investeerida. Tablerooni portfellis olevad tütarfirmad tegelevad peamiselt kraanade jt tõsteseadmete müügi ja rendiga ning tõsteteenuse pakkumisega, kuid ka näiteks laevade laadimis- ja lossimistöödega.

“Sellist summat pole küll mõtet pangas pidada. Kindlasti ei investeeri aktsiatesse või võlakirjadesse,” lausus Rannala. Dividendi võtavad Tablerooni omanikud vastavalt vajadustele, otsustades selle üle kolmekesi koos.

Tänavune aasta läks Tableroonil stabiilselt, kuid tulevikus nad uue valitsuse juhtimisel veel kindlad pole. “Tegutseme logistikasektoris, mis on kõvas languses. Meie valitsuse poliitilised otsused seoses aktsiiside tõusu ja ekspordiga üleliia riske võtma ei pane.  Eks me oskame ujuda, aga uue valitsuse otsuste lõpptulemused tuleb ära ­oodata ja siis vaatame edasi,” ütles Rannala.

868 750 euro suuruse dividendituluga asub edetabelis 49. kohal laevade agenteerimise ning kaupade ekspedeerimisega tegeleva Tallship OÜ kaasomanik Alexander Fadin. Ta ütles, et tänavu on ettevõttel läinud oluliselt kehvemini, sest käive on kukkunud pea poole võrra. Põhjuseks pidas Fadin seda, et riigis on kriis ja ettevõtetel on vähem raha. Kuna tellimuste maht on vähenenud, siis oli Tallship sunnitud tõstma hinda, kuid vaatamata sellele ei lõpetata aastat kasumis. Kuigi ettevõttel on keeruline aeg, ei kahetse Fadin, et ta võttis 2015. aastal koos partneriga ettevõttest välja pea neli korda rohkem dividendi kui aasta varem.

 

 Koit Uus,,  Haapsalu Uksetehase üks omanikke 

 Saan kulutamisega hakkama. Kui ei saa, võtan sõbrad appi.

Investeeringud edaspidi Eestist välja

Ettevõtte Toystor kaudu 50% plekktaarat tootvast firmast Metaprint omav Martti Lemendik teenis mullu omanikutulu 310 000 eurot. See on kaks korda rohkem kui aasta varem. Valdava osa rahast plaanib ta edasi investeerida. “Isiklikuks tarbimiseks inimene ju nii palju raha ei kasuta,” ütles ta.

Lemendik märkis, et tal on tekkinud ajaliselt korrapärane muster, millal dividendi võtab, kuid mahuliselt sõltub summa sellest, kui hästi on tema ettevõtted suutnud kasumit genereerida. “Raskemal perioodil on see summa ilmselgelt väiksem. Siis on mõistlik oodata. Teisalt, kui on finantseerimist ootavaid projekte, tuleb tulu jällegi pisut enam välja võtta,” arutles ta.

Ta rõõmustab, et neil õnnestus leida tänavu tootmises uusi lahendusi, mis andsid hea kuluefektiivsuse. “Teisalt on aidanud meid viimasel ajal väga ilusaks muutunud Vene rubla. Meil on grupp ettevõtteid ka Venemaal, sealt on tulnud sel aastal vahetuskursiga väga suures mahus täiendavat toetust. Eelmisel aastal hävisime seetõttu väga palju, sel aastal on tulemus selle võrra parem.”

Lemendik märkis, et kui ka pärast tänavust aastat on põhjust omanikutulu võtta, siis ta seda ka teeb, et paigutada raha uutesse projektidesse, elavdada majandust ja luua uusi töökohti.

“Viimasel ajal on ainult raske teha seda Eestis, sest maksuseaduste muudatused seda ei soosi, eriti ränk gaasiaktsiisi tõus. Tööstusele tekitab see väga palju muret. Investeeringud lähevad nüüd Eestist välja,” lausus Lemendik. Oma investeeringuteks on ta Euroopas juba uued sihtkohad välja valinud, kuid ei tahtnud neid veel avaldada.

Kulud tuleb katta ja võlad tasuda

Firma Uuemõisa Invest kaudu Haapsalu Uksetehases osalust omav Koit Uus  teenis mullu omanikutulu 753 000 eurot, mida on veerandi võrra rohkem kui 2014. aastal. Teenitud tuluga lubas ta naljatades võlad ära maksta ja ülejäänud võlgnikud las ootavad veel. “Ei ole mõelnud veel, kuhu see raha panna. Saan kulutamisega hakkama. Kui ei saa, võtan sõbrad appi,” ütles Uus.

Ta märkis, et dividendid ei näita mitte seda, kui hästi ettevõttel läheb, vaid see näitab kulude taset. “Kulud tuleb katta. Kuigi kõigepealt tuleb katsuda neid maas hoida, aga sageli see ei õnnestu hästi. Seoses sellega, et ma jään kogu aeg vanemaks, kulud aina kasvavad. Vanainimeste ülalpidamine on ikka kallis,” lausus Uus.

Täna ilmunud värske dividendide edetabel on koostatud 2015. aasta majandusaasta aruannete alusel ja näitab, kui palju laekus ettevõtjatele omanikutulu eelmisel aastal. Eriväljaandes on reastatud 264 ettevõtjat, kelle teenitud omanikutulu oli 230 000 eurot või rohkem. Täna pärastlõunal Äripäeva veebis ilmuvas edetabelis on reastatud ettevõtjad, kes teenisid dividende 147 000 eurot või rohkem. Selliseid ettevõtjaid oli kokku 501.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt