Reformierakondlane Timo Vaarmann, kes oli aastate eest tööl sotsiaalminister Hanno Pevkuri nõunikuna, on nüüd oma ettevõttega sattunud maksupettuse kahtluse alla.
- Endise sotsiaalministri nõuniku Timo Vaarmanni ettevõtet kahtlustatakse maksupettuses. Foto: Karli Saul/Scanpix
Vaarmanni ettevõte Lumemarja Invest OÜ oli üks vahelülisid Jaapanis ehitatud kruiisilaeva Aida Prima sisustuse paigaldustöödel. Ettevõte tegi alltöövõttu OÜ-le Kostamena ning Lumemarja Investil oli omakorda mitu alltöövõtjat.
Maksu- ja tolliameti kontrollimenetluses tekkinud kahtluse järgi on Lumemarja Invest pannud toime maksupettuse, kasutades seitsme kuu jooksul skeemi, mille tulemusena on ettevõtte käibemaksukohustus vähenenud 81 154 euro võrra.
Arvete järgi ostis Lumemarja Invest eelmise aasta septembrist kuni selle aasta märtsini alltöövõtjatelt ligi 406 000 euro eest laevasisustuse paigaldustöid. Neid arveid pidas maksuhaldur aga fiktiivseteks.
Arvetele lisatud 81 154 euro suurust käibemaksu nõuabki maksu- ja tolliamet nüüd ettevõttelt maksumenetluses välja. Kohtumäärusega on sama suures summas arestitud Lumemarja Investi arvelduskonto.
Lumemarja Investi kolm alltöövõtjat on praeguseks kustutatud käibemaksukohuslaste registrist, kuna ettevõtted pole tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Samuti pole firmadel registreeritud töötamise registris töötajaid ega palgatulu saajaid.
Alltöövõtjate kirju taust
Nii on praegu OÜs Endmills juhataja ning teise firma kaudu ka osanik kelmuse, dokumendi võltsimise, omastamise, varguse ning narkokuritegude eest kokku kümmekond korda kriminaalkorras karistatud 8 klassi haridusega Martti Pajomägi. Enne teda oli lühikest aega ettevõtte taga Merlin Otti, kes on praegu teise alltöövõtja OÜ Pellegraanul juhataja ja osanik. Otti osale on kohtutäiturid seadnud keelumärked kolmes täiteasjas.
Kolmanda alltöövõtja OÜ Triplex juhataja ja osanik on Merlin Otti abikaasa Allan Otti, kelle osale on kohtutäitur samuti seadnu keelumärke täiteasjas. Allan Otti on kriminaalkorras karistatud omastamise ja purjuspäi autojuhtimise eest.
Allan Otti kohta on Jaapanis tööl olnud töötajad maksu- ja tolliametile rääkinud, et ta oli Jaapanis nende ülemus ehk töödejuhataja. Ka Lumemarja Invest esitas kontrollimenetluses lennupiletite tellimuse, millest selgus, et piletid tellis samuti Allan Otti. Jaapanis töötas 25 inimest.
Maksu- ja tolliamet järeldas kogutud tõendite pinnalt, et Lumemarja Investi juhatuse liige Vaarmann tegeles töötajate värbamise ja tööle lähetamisega ning ta omas kontrolli isikutele tehtavate väljamaksete üle. Samuti leidis amet, et Allan Otti oli Vaarmanni ettevõtte varjatud töötaja.
- Jaapani laevatehases valminud 300 meetri pikkuse kruiisilaeva Aida Prima sisustustöid tegid ka Eesti firmad. Foto: Wikipedia
Edaspidi peaksid kõik ettevõtted, kes kasutavad alltöövõttu, arvestama võimalusega, et maksu- ja tolliamet võib tulla neilt sisse nõudma alltöövõtjate poolt tasumata jäänud makse.
Timo Vaarmann,
Lumemarja Invest juhatuse liige
Ei vastuta alltöövõtjate eest
Vaarmanni sõnul on maksuhaldur esitanud maksuasjas väärväited ja püstitanud põhjendamatuid hüpoteese ning kahtlustel puudub seaduslik ja faktiline alus. Ka on tema kinnitusel maksuameti toon muutunud ajas pehmemaks. Kui alul räägiti maksupettusest, siis nüüd valesti tehtud maksuarvestusest.
„Alltöövõtjate arved vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Nende arvete aluseks olevad laevasisustuse paigaldusteenused on reaalselt teostatud ja tellijate poolt mitmel tasandil kontrollitud ning aktide alusel vastu võetud,“ kinnitas Vaarmann.
Ka ei vastuta Lumemarja Invest tema sõnul alltöövõtjate maksukohustuste täitmise eest. Vaarmann rääkis, et probleemid on just Allan Otti ja tema naise nimel olnud firmadega, kes jätsid riigile käibemaksu tasumata ja nüüd nõuab maksuhaldur seda millegipärast Lumemarja Investilt. "Mul oli alltöövõtjaid rohkem ja probleem on ainult Allan Ottiga, kellega pole ei minul ega ka maksuametil õnnestunud enam ühendust saada," selgitas Vaarmann.
Teda panigi imestama, kuidas saab maksu- ja tolliamet nõuda jõupositsioonilt ja õigusvastaselt tellijalt täiendava käibemaksu tasumist, kui alltöövõtjad ei ole täitnud oma maksukohustusi.
„See tekitab õiguskindlusetust ning edaspidi peaksid kõik ettevõtted, kes kasutavad alltöövõttu, arvestama võimalusega, et maksu- ja tolliamet võib tulla neilt sisse nõudma alltöövõtjate tasumata jäänud makse,“ arvas Vaarmann.
Maksu- ja tolliametist öeldi, et pooleliolevaid maksuvaidlusi nad kommenteerida ei saa. Kuid kindlasti ei nõustu nad väitega, justkui nõuaks maksu- ja tolliamet ettevõtetelt sisse nende allhankijate tasumata makse.
„Hinnangu tehingute toimumisele ja tehingupoolte teadlikkusele, samuti võimaliku osaluse maksupettuses teeme kindlaks konkreetsete tõendite kogumi pinnalt, mitte üksnes sel põhjusel, et väidetavad allhankijad makse tasunud ei ole,“ edastas maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe.
Kontrollifaasis olev maksuvaidlus Vaarmanni ettevõtte ning maksu- ja tolliameti vahel jätkub ning Vaarmann lubas maksuotsuse tegemise korral selle kohtus vaidlustada.
Varem ka rallisõitjana tuntust kogunud Vaarmann oli 2009. aastal sotsiaalministriks saanud Hanno Pevkuri nõunik, samuti on ta töötanud E-tervise sihtasutuse kommunikatsioonijuhina. Reformierakonna kodulehe info järgi kuulub Vaarmann erakonna Viimsi piirkonnaorganisatsiooni juhatusse, kuid Vaarmanni sõnul on see info vananenud ja ta ei ole mitu aastat enam erakonna aktiivne liige.
#KOMMENTAAR#
Väärväited ja põhjendamata hüpoteesid
Lumemarja Invest on käitunud käibemaksuarvestuses ning alltöövõtjatelt töövõtu tellimisel õiguspäraselt. Maksu- ja tolliamet (MTA) on esitanud väärväited ja püstitanud põhjendamatuid hüpoteese. MTA kahtlustel puudub seaduslik ja faktiline alus. Alltöövõtjatest äriühingute töötajad ja Allan Otti ei ole Lumemarja Investi töötajad ning mina ei ole tegelenud töötajate värbamisega jms.
Projektijuhtimisel ja töövõtu teostamisel on alltöövõtjate osalemine tavaline ja levinud praktika. Lumemarja Invest on tegutsenud heas usus ja mõistliku hoolsusega ning usaldas pädevaid alltöövõtjaid. Alltöövõtjate poolt nõuetekohaselt osutatud teenused on müüdud koos projektijuhtimistööga edasi tellijale. Seejuures vaadeldavatest asjaoludest tulenevalt ja õigusnormide kohaselt Lumemarja Invest ei vastuta selle eest, kuidas tema alltöövõtjad täidavad oma maksukohustusi MTA suhtes. Alltöövõtjate sisemised küsimused vms ei mõjuta Lumemarja Investi käibemaksuarvestust.
Maksumenetlus on kontrollifaasis ehk MTA ei ole veel vaadeldavate tehingute kohta maksuarvestuse kontrolli lõpetanud. Lumemarja Invest teeb MTAga igati koostööd ning loodame tekkinud alusetud kahtlused kummutada, tuginedes õigusnormidel ja faktidel põhinevatele argumentidele. Juhul kui siiski MTA teeb maksuotsuse, siis Lumemarja Invest vaidlustab selle kohtus. Maksuotsuse tegemine oleks näide selle kohta, et MTA soovib jõupositsioonilt ja õigusvastaselt nõuda tellijalt täiendava käibemaksu tasumist, kuna alltöövõtjad ei ole täitnud oma maksukohustusi. See tekitab õiguskindlusetust ning edaspidi peaksid kõik ettevõtted, kes kasutavad alltöövõttu, arvestama võimalusega, et MTA võib tulla neilt sisse nõudma alltöövõtjate poolt tasumata jäänud makse.
Taust
Lumemarja Invest OÜ müügitulu oli eelmisel aastal 761 935 eurot ning kasum ligi 149 000 eurot. Selle aasta aprillist kuni juulini maksis ettevõte omanikule välja dividende 72 000 eurot.
Konto arestimise vastu ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuses tõi Lumemarja Invest esile, et selle aasta ligi 31 000 euro suurune augustikuu müügikäive näitab ettevõtte tegevuse jätkumist. Maksu- ja tolliamet märkis aga kohtule, et tegemist oli kasutusrendil olnud sõiduki müügiga, mis ei kinnita ettevõtte jätkusuutlikkust.
Amet nentis küll, et Lumemarja Investi pangakonto arestimine võib kaasa tuua ettevõtte tegevuse seiskumise, kuid kuna puuduvad alternatiivsed võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, on see ainuvõimalik ja seetõttu proportsionaalne meede.
Halduskohus leidis, et arvelduskontole aresti seadmisega on võimalik maksude laekumise tagamine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole võimalik praegusel juhul kaitsta muude vahenditega. Ringkonnakohus jättis konto arestimise määruse muutmata.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.