Vastuseta küsimus: mis kasu saab Putin Assadi toetamisest?

Väljaanne küsib aga, mida tahab Venemaa selle toetuse eest vastu saada?

Esiteks. Seni pole teada, et Venemaa ja Süüria oleksid ametlikult milleski kokku leppinud. Kuid on ilmne, et olemas on lepe uue mereväebaasi rajamise kohta Vahemere-äärsesse Tartusi. Sealt seilavad Vene laevad Mustale merele ja tagasi.

Teiseks. Venemaa on Süüria lennubaasi paigutanud umbes 100 ründelennukit, mis võib viia kokkupõrgeteni Vahemerel asuvate USA ja teiste riikide õhujõududega. See baas tagab venelastele ligipääsu Iraani, Egiptusesse ja Liibüasse. Samuti on sellel otseside Moskvaga, kui on vaja täita sõjalisi ülesandeid.

Kolmandaks on Vene firmad võtnud endale Süüria valitsuse ees kohustuse leida Latakiast maagaasi, et sealsete maardlate maavara saaks hakata müüma Euroopa turule, konkureerides nii Katari ja Alžeeriaga. Latakias on piirkonna suuremad gaasileiukohad.

Ning neljandaks. Moskva ja Damaskuse sõjalise kokkuleppe kohaselt on Venemaa päralt 15 000 km Süüria territooriumi, mis kulgeb Türgi ehk NATO piiri ääres – seda selleks, et Venemaa saaks osaleda USA raketitõrjekilbi vastases tegevuses. Lisaks annab kohalolu Süürias, kus suurem osa elanikkonnast on sunniidid, Venemaale mõjujõudu suhtluses Pärsia lahe riikide ja Iraagiga, mis omakorda annab tugevama positsiooni suhetes Iraani, Türgi, Saudi Araabia, Egiptuse, Jordaania ja Liibanoniga.

Need on üldised oletused, kuid tõeline kasu, mida Venemaa Süüriat aidates saavutada tahab, on siiski teadmata, märgib väljaanne. Kuna aga tasuta lõunaid pole olemas, siis jääbki õhku küsimus: mida saab Venemaa vastu selle eest, et kaitseb Assadi režiimi, et muudab piirkonnas oluliselt jõudude vahekorda, et vabastab Aleppo ning sooritab võõras õhuruumis erinevatel andmetel 30 000 kuni 71 000 sõjalist ülelendu?