“Korterite ruutmeetri hind püsib paigal ning tänavu ei ole hinnakasvu näha - linnastumine pidurdub, ostujõud ei kasva hüppeliselt ning inimestel pole lihtsalt raha rohkem maksta,” ütles 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.
- Martin Vahter: korteritehingute koguväärtuse tõusu taga on ostu-müügitehingute arvu suurenemine, mitte kinnisvara hinnakasv. Foto: Erik Prozes
Tema sõnul mõjutab korteritehingute koguväärtuse tõusu ostu-müügitehingute arvu suurenemine, mitte kinnisvara hinnakasv.
Maa-ameti statistika põhjal müüdi Tallinnas jaanuaris 753 korterit, mis on 36,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, tehingute koguväärtus tõusis lausa 60 protsenti.
“Kinnisvaraturg on kõige aktiivsem Tallinnas ja Harjumaal, kus liigub 70 protsenti kinnisvarasektori rahast. Pealinnas ostetakse kolmandik kortereid investeeringuks, lastele või väljaüürimiseks. Seetõttu lisandub ka palju üürikortereid ning üürihindade kasvu tänavu ette näha ei ole,” lisas Vahter KPMSi pressiteate vahendusel.
Kinnisvaraeksperdi sõnul on Tallinnas ja Harjumaal ära vajunud vanade nõukogudeaegsete eramute nõudlus. “Pirital ja Nõmmel maksavad 60ndatest pärit majad enam-vähem sama palju kui tühi krunt. Kui just ei ole arhitektuurselt väärtuslik hoone, siis ei ole vanu maju enam majanduslikult otstarbekaks renoveerida ja hinnavahe tühja krundiga on kahanenud pea nulli,” lisas Vahter.
Jaanuaris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1191 ostu-müügitehingut. Tallinna kalleim korter müüdi 418 000 ning odavaim 1000 euro eest. Jaanuaris müüdi Tallinnas 23 hoonestatud elamumaa otstarbega krunti, mis on kolme võrra vähem kui varasemal kuul. Lisaks müüdi möödunud kuul neli hoonestamata elamumaa krunti, mis on kahe võrra vähem kui detsembris.
Seotud lood
Viimaste aastate arengu najal on selge, et Põhja-Tallinnast on kujunemas pealinna uus 15 minuti linna põhimõtetel toimiv hot-spot. Selle keskpunktiks jääb kaasaegse hingamise saanud endine Volta tööstuskvartal, mis üllatab linnaelanike juba sel sügisel nii mõnegi kauaoodatud uudisega.