Eelarvepoliitika lõdveneb

Mitut projekti on valitsusel kavas ka Ida-Virumaal – näiteks näeb strateegia ette Tallinna-Narva maanteele Sillamäe liiklussõlme ehitamise, et tõsta liiklusohutust. Käivitub ka Tapa-Narva raudteelõigu rajamine, selleks läheb 7,1 miljonit eurot. 6 miljoni eest läheb rekonstrueerimisele Narvat läbiv Rahu-Kerese tänava transiittee.

Valitsus kinnitas ka 40 miljoni euro suunamise linnahalli renoveerimiseks. Uutest projektidest saavad Tallinna muusikakeskkool, Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool ja Tallinna balletikool endale 33 miljoni eest uue Kaunite Kunstide Kooli nimelise õppehoone.

Niinimetatud strateegiliste investeeringute programmiga saavad omavalitsused 58 miljonit eurot elamufondi investeeringute tegemiseks. 20 miljonit eurot läheb lairiba interneti juurdepääsuvõrkude väljaehitamiseks.

Kinnituse sai ka tervishoiu rahastamise reform – nelja aasta jooksul tuleb juurde 215 miljonit eurot. Valitsuse teatel parandab see ligipääsu arstiabile ja teenuste kvaliteeti. Valdav osa rahast kandub haigekassale sellest, et riik hakkab pensionäride eest sotsiaalmaksu tasuma.

Kaitsekulutused jäävad vähemalt 2% juurde SKPst. Lisaks sellele katab riik Eestis viibivate liitlastega seotud kulusid, mis muu hulgas hõlmab investeeringuid Tapa linnakusse. Jätkub ka idapiiri ehitus.

Investeerimisplaanide katmiseks laseb valitsus eelarve järgmisel kolmel aastal puudujääki. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal on struktuurne miinus 0,5% SKPst, 2020. aastal on puudujääk 0,3%. Defitsiidi kate on varasemate aastate ülejääk.

Eksperdid puudujäägi pärast mures

Majandus- ja finantseksperte koondav sõltumatu eelarvenõukogu on defitsiidiplaani osas kriitiline ja märkis, et tegelikkuses kujuneb 2018. aastal puudujääk märksa suuremaks, kui arvatud, kuna maksutulude prognoos on liialt optimistlik ning Eesti praegust seisu majandustsüklis on valesti hinnatud.