Korruptsioonikütid ei jäta Sarapuud rahule

Korruptsioonivastane erikomisjon on oma kolmel viimasel istungil arutanud Tallinna prügimajanduse olukorda. Nii ajakirjanduses kui komisjoni istungil avaldatu põhjal on erikomisjonil tekkinud kahtlused, et Sarapuu tegevuses võivad esineda kuritarvitused.

Sellega seoses soovib komisjon saada riigiprokuratuurile saadetud järelepärimises teada, kas prokuratuur on saanud sellega seoses kriminaalmenetluse alustamise avaldusi ja milline on olnud prokuratuuri reageering nendele avaldustele.

Eelmise nädala esmaspäeval käisid riigikogu erikomisjoni ees Sarapuu ärihuvidest rääkimas Ragn-Sellsi ning Eesti Keskkonnateenuste esindajad.

Eesti Keskkonnateenuste (EKT) juhataja Argo Luude sõnul toimis Tallinnas jäätmevedu ilma suuremate probleemideta, kui vastutavatel isikutel puudusid selles äris enda majanduslikud huvid.

„Kui 2011. aastal sai Arvo Sarapuu abilinnapeaks ja kogu keskkonnaamet ehitati üles Arvo Sarapuu isiklike ärihuvide teenimiseks ja oma impeeriumi kindlustamiseks. Sellest ajast alates on Tallinna jäätmemajanduses valitsenud korralagedus,“ lausus Luude.

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Artur Talviku sõnul väitis Arvo Sarapuu 8. mai komisjoni istungil, et tema pole iialgi jäätmeveo vastu huvi tundnud.

Luude hinnangul Sarapuu valetab ja ta lisas, et on olemas hanke avamisprotokollid, kust nähtub, et Arvo Sarapuule kuuluv ettevõtte ATKO Liinid OÜ osales pakkumuste esitamisel. Ühtlasi on Sarapuu avaldanud ka soovi osta Veoliat.

Luude töötas toona Veolias ning osales mitmel müügiteemalisel kohtumisel Atko Grupi kontoris. Seal olid Margo Tomingas (Atko Grupi juht, Sarapuu väimees – toim), Arvo Sarapuu, tolleaegne Tallinna prügila juht Allan Pohlak ning arutati võimalusi, kuidas Veolia ära osta.

Plaaniti toimida selliselt, et Tallinna linn kuulutab välja jäätmekäitluse hanke tingimustega, et ASil Ragn-Sells, kes oli just oma jäätmetehast valmis saamas, ei oleks võimalik sellel hankel osaleda. Hange plaaniti korraldada esialgu nii, et Tallinna Prügila kaotab selle hanke. See oleks tõmmanud potentsiaalsete ostjate huvi alla, hind kukuks ja siis oleks Arvo Sarapuul tekkinud võimalus see ära osta ning peale seda Tallinna linn tühistaks hanke. Kui ettevõte oleks läinud Arvo Sarapuule, oleksid tulnud juba hoopis teistsugused hanked. Täpselt nii tehtigi. ASi Ragn-Sells kiusati nende tehasega, ei antud kasutusluba ja esitati pidevalt täiendavaid nõudmisi.

„Istusin koos Arvo Sarapuuga Tallinna Prügila nõukogus ja ta ise rääkis, kuidas kavatseb ASilt Ragn-Sells nõuda dokumente, mida neil nagunii ei ole,“ lisas Luude. Samuti käis Sarapuu Luude tolleaegse ülemuse Matthias Vogeli juures tegemas ettepanekuid, kuidas saaks hinda alla, et ettevõtet osta. Sakslased ütlesid talle kohe, et nemad müüvad ausalt ja saab see, kes teeb parema pakkumise.

Luude sõnul ei saanud Arvo Sarapuu teha paremat pakkumist, aga kuna prügila kuulus 35 protsendi ulatuses linnale ja 65 protsenti oli Veolia oma ning aktsionäride lepingust tulid linnale erinevad õigused, siis ta lihtsalt ei lasknud prügilat müüa. Prügila jäi müümata ja hiljem ostis linn selle ise ära. Sellega ei raugenud Sarapuu soov siseneda Tallinna jäätmeärisse.

„Läks natuke aega ja olime hästi põgusalt ühe Harjumaal tegutseva väikse ettevõttega (Radix OÜ) rääkinud, et mõistlik oleks neil oma ettevõte müüa, kuid siis ei olnud omanik sellega nõus. Mõne aja pärast pöördus ta ise meie poole sooviga ikkagi müüa ja andis teada, et tal on teine pakkuja ka olemas ja selleks oli Arvo Sarapuu. Küsimuse peale miks ta siis Arvo Sarapuule oma ettevõtet ei müü, vastas Radix OÜ omanik, et Arvo Sarapuu tuli tema juurde mõttega osta variisiku kaudu 75 protsenti ettevõttest ja Radix OÜ omanik oleks pidanud ametlikult omanikuks edasi jääma, aga hakkama nii-öelda Arvo Sarapuu käsklusi täitma. Kui omanik küsis, mis ta saab selle 25 protsendi eest, siis Arvo Sarapuu olevat lubanud tagada talle Tallinna jäätmeveo turu. Radix OÜ omanik aga selliste mängudega kaasa minna ei julgenud ja müüs oma ettevõtte EKT-le,“ kirjeldas Luude.

Järgnevalt üritas Arvo Sarapuu Luude sõnul osta veel Adelan Prügiveod OÜd, kellega ka neil käisid tõsised ostuläbirääkimised, kuid lõpuks omandas selle Ekovir OÜ.

„Peale seda tuligi tal mõte siseneda jäätmeveoärisse läbi hangete oma varjatult kontrollitava ettevõttega Baltic Waste Management (edaspidi BWM). 2014. aastal kuulutati siis hanked välja selliselt, et mingisugust eelnevat kogemust jäätmekäitlusvaldkonnas ei nõutud. Oli aru saada, et tahetakse lasta suvalised ettevõtted turule. Pakkumuste avamisel selguski, et ongi uus ettevõte ehk BWM teinud pakkumuse. Nad tegid ühise pakkumuse koos Tapa Autobussipark OÜga, kuivõrd jäätmekäitlusalast referentsi ei nõutud, küll aga öeldi, et pakkumuse tegija peab mingis minimaalses ulatuses olema teinud transporditöid. Peale pakkumuste tegemist oli tükk aega vaikus, kuid mõne aja pärast hakati neile, kes olid teinud BWMist odavamad pakkumised, esitama hästi detailseid küsimusi, mis tähendas sisuliselt kogu ettevõtte äriplaani avalikustamist. Siis, kui need andmed olid avalikustatud, viidati, et siin ja seal on nendel pakkumuse esitajatel arvestatud liiga madalad kulud ja linn ei saa selliseid pakkumusi aktsepteerida. Nii lükati tagasi kõik BWMist odavamad pakkumused. BWMi poolt pakutud hinna osas aga ei olnud linnal mingeid küsimusi ning nende pakkumusi hakatati järjest edukaks tunnistama. Mingites piirkondades alustas siis BWM vedamist ja nagu ajakirjanduse vahendusel kuulda, Nõmmel ilma jäätmeloata. Viimase kohta on Sarapuu väljendanud seisukohta, et see pole eriline probleem. EKT vastupidiselt käib täna linnaga kohut, kuna nad on jätnud ühe hanke eest raha maksmata. Selle vaidluse käigus on EKT jäätmeluba pulkadeni lahti võetud ja linn väidab, et EKT tegevus ei vasta jäätmeloa peal olevale koodile. EKTga seoses on jäätmeluba väga oluline dokument, aga BWM võis poolteist kuud jäätmeid vedada täiesti ilma loata. Linna soosing BWM-le on ilmselge, kui sa selles äris tegutsed. BWMi käest ei nõuta mitte midagi ja ka trahve ei tehta,“ kirjeldas Luude.

Artur Talvik tundis seepeale huvi, millised on BWM prügiveoautod. Luude vastas, et need on ostnud Sarapuu väimees Margo Tomingas ja Sarapuu firma rendib neid BWMile. Luude hinnangul peaks kogu selle looga seoses üldse olema prokuratuuris või kaitsepolitseiametis tunnistusi andmas.

Ragn-Sellsi juht Rain Vääna toetas Luude seisukohta ja ütles, et jäätmekäitlusringkondades teavad kõik juba kolm aastat, et BWM on seotud Arvo Sarapuuga. „Me räägiksime nendest teemadest hea meelega prokuratuuri või kaitsepolitseiametiga, sest kogu see asi peab ükskord ära lõppema,“ märkis Vääna.

„Olen ajakirjandusest kokku kogunud Arvo Sarapuu öeldud valed ja neid on 20. Selle tõenduseks võin esitada enda advokaadi koostatud juriidilise analüüsi. Kogu selle olukorra taustaks on aga see, et Arvo Sarapuu varjab oma ärihuve. Tallinna puhul on tegemist Eesti kõige suurema linnaga ja meie peame sellel turul tegutsema. Ka välisinvestoritest AS Ragn-Sellsi omanikud küsivad imestusega, kas see tõesti on 2017. aasta Eesti,“ imestas Vääna.

Talvik tundis huvi, miks Ekovir OÜ (Nikolai Ossipenkole kuuluv prügivedaja – toim), kes on ka üks suuremaid jäätmevedajaid, ei ole ASiga Ragn-Sells ja EKT ühes pundis. Luude vastas, et Ekovir OÜ on müügis ja väidetavalt üks ostuhuviline on Arvo Sarapuu.

Arvo Sarapuu on korduvalt kinnitanud, et tal ei ole ärihuvisid prügiveoäris ning tal puudub äriline seos BWMiga.

Nädal enne Ragn-Sellsi ja EKT esindajaid korruptsioonivastases erikomisjonis käinud Sarapuu ütles komisjoni esimehe Talviku küsimuse peale, kas ATKO Grupp osales ühes Harjumaa kolme omavalitsuse jäätmeveohankes, et see ei vasta tõele.

Kuid fakt on, et ATKO Grupi tütarfirma ATKO Liinid OÜ tegi 2014. aasta sügisel pakkumuse MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskuse korraldatud jäätmeveohankel, millega otsiti Anija ja Kose valla prügivedajat. Tookord pakkus ATKO Liinid küll konkurentidest mitu korda kõrgemat hinda ning ettevõtte pakkumus jäi Ragn-Sellsi, Ekoviri ning Radix Hoolduse järel neljandaks.

Korruptsioonikomisjonis rääkis Sarapuu veel, et Eesti Keskkonnateenused ja Ragn-Sells jagasid kartellikokkuleppe alusel omavahel jäätmeveoturu, samuti hanked ja hinnad. „Prokuratuur uuris seda ning asi lõppes Eesti Keskkonnateenused juhi Argo Luude kriminaalkorras süüdi mõistmisega. Probleem ongi selles, et jäätmeveo hinnad lepitakse kokku,“ teadis Sarapuu.

Tegelikkuses ei ole prügiveoäris kedagi kartellikokkuleppe tõttu süüdi mõistetud. Luude mõisteti aastate eest süüdi Tartu linna tänavapuhastushangete kartelliasjas.