Vabade töökohtade buum

Olukorda aitaks leevendada Tamsare arvates see, kui saaks aidata vähenenud töövõimega inimestel, eakatel ja värsketel lapsevanematel tööturule tulla. Kuid ainuüksi sellest ei piisa, tõdes ta. „Juba ammu on vaja muuta töörändepiiranguid. Need on jäigad ja ei võimalda kutsuda inimesi väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse tööle,“ arvas Tamsar, viidates, et tema hinnangul karmid reeglid jätavad omakorda jälje riigieelarvesse, kuna töötajate pealt laekuks Haigekassale ja pensionifondidesse raha.

Restoraniäris tööjõupuudus ilmne

Aasta varasema perioodiga võrreldes kahekordistus vabade töökohtade arv tänavu I kvartalis üle mitmes valdkonna – suurema tööhõivega valdkondadest majutuses ja toitlustuses ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas.

Tipprestoranide Noa, Oko ja Tuljaku üks omanikest Martti Siimann tõdes, et konkurents töötajate leidmiseks on märgatavalt tihenenud. „Raske on loomulikult. Kuid eks me ikka hoiame kümne küünega kinni neist, kes meil on,“ sõnas Siimann.

Ta kinnitas, et sektor on elavnenud – Eestit külastab rohkem turiste ning avatud on ka hulgu uusi toidukohti. Seega on Siimanni sõnutsi paratamatu, et töökäsi on juurde vaja.

Enda restoranidesse, mille töötajate arv kõigub vastavalt hooajale 100-150 vahel, otsivad nad Siimanni sõnutsi töötajaid tutvuste läbi. CV-keskust nad ei kasuta. Kuna aga tegu on suurte, üle sajakohaliste restoranidega, on vajaliku arvu inimeste leidmine ka sedavõrra raskem. „Meie suurus on pluss ja miinus. Kuid ehk kuna meie kohad on uued ja ägedad, ta kuidagi ikka kokku tuleb,“ tõdes Siimann.

Aasta teises pooles vabade töökohtade arv sektoris veelgi kasvab, usub Siimann. Seda osati ka tuleva Euroopa liidu eesistumise pärast, mis toob toidukohtadele omajagu lisatoimetamist. „Kuid ma arvan, et 2018 peab nii mõnigi koht oma uksed kinni panema – ta lihtsalt ei pea sellele palgasurvele vastu,“ arvas ta, lisades, et juba praegu on seis paljudele ilmselt kriitiline.

Oma roll tööjõupuuduse leevendamiseks on Siimanni sõnutsi ka tehnoloogial. „Meie küll take-away’d (toidu kojuvedu – toim) ei tee, kuid väga paljud restoranid on läinud Wolti ja Tellitoiduga kaasa,“ möönis ta, lisades, et kojuveoteenuste üha suurem kasutuselevõtt vähendab vajadust teenindajate järele. „Mujal maailmas on tegu väga tuntava trendiga. Kui inimesi ei ole, siis peab lihtsalt tehnoloogiaga tühjad kohad ära täitma,“ möönis Siimann.