Märt Belkin • 28. juuni 2017 kell 9:45

Alkoholiaktsiisi tulevik selgub viimasel tunnil

Alkohol  Foto: Erik Prozes

Riigikohus otsustab reedel, kas alkoholi kiire aktsiisitõus on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Kui seadus jõusse jääb, peaksid aktsiisid tõusma juba laupäeval.

Õiguskantsler Ülle Madise jõudis aasta alguses järeldusele, et aktsiiside liigkiire tõus pole põhiseadusega kooskõlas. Esmalt tegi ta ettepaneku seadus ümber teha riigikogule. Parlament Madisega ei nõustunud ja hääletas plaani maha.

Seejärel pöördus õiguskantsler riigikohtu poole, et kõrgem kohus selgitaks välja, kas aktsiise tõstev seadus on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Riigikohtu pressiosakonnast öeldi, et otsus tehakse 30. juunil ehk reedel. Aktsiisitõus peaks hakkama kehtima juba järgmisel päeval ehk 1. juulil.

Madise leiab, et aktsiisimäära ülikiirelt tõstev seadus rikub ettevõtlusvabadust ühes õiguspärase ootuse põhimõttega. Nimelt tõstis parlament Reformierakonna juhitud võimuliidu ajal 2015. aasta juunis aktsiise, andes ette ka konkreetse maksuredeli tulevikuks. Ka 2014. aastal valminud alkoholipoliitika alusdokument näeb ette, et aktsiise tõstetakse keskmiselt 5% aastas.

Mullu sügisel moodustatud uus võimuliit otsustas aga alkoholiaktsiisi tänavu juulis ja 2018. aasta veebruaris plaanitust kiiremini tõsta. Samm oli ootamatu. "Lahja alkoholi aktsiisimäärade kuni 88protsendiline tõus oli ettevõtjatele täiesti ettenähtamatu," rääkis Madise märtsis riigikogu ees.

Sisuliselt andis riigikogu tunamullu ettevõtjatele konkreetse tähtajalise lubaduse, missugused on aktsiisimäärad 2017. ja 2018. aastal. "Riik võib tähtajalisest lubadusest taganeda üksnes erandlikel asjaoludel, muu hulgas näiteks ränga majanduskriisi korral. Alkoholiaktsiisi täiendaval tõstmisel sellist erakorralist olukorda polnud," märkis õiguskantsler.

Riik ootab kümneid miljoneid

Alkoholiaktsiis on uue võimuliidu jaoks kiire tuluallikas. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi oodatakse aktsiiside kiirest tõstmisest tänavu lisatulu 17 miljonit eurot, järgmisel aastal aga juba 56 miljonit.

Juuli algusesse plaanitud aktsiisitõus on tänavu juba teine – veebruaris tõusid määrad varem plaanitud tempos ehk vaid õige pisut, juulis aga hüppeliselt. Ka järgmise aasta algusesse plaanitud tõus on üsna karm.

Kui näiteks jaanuaris maksis pooleliitrine õllepudel 1,09 eurot, siis ainult aktsiisitõusu mõju arvestades kasvas see veebruaris 1,11 euroni. Juuli alguses hüppaks hind aga 1,29 eurole.

Eilses numbris juhtis Soome leht Ilta-Sanomat tähelepanu, et kast põhjanaabrite seas populaarset Karhu õlut maksab Eestis praegu 12,99 eurot. Laupäeval hüppab 24 purgiga õllekasti hind 16,21 eurole. Aastal 2020 maksaks kaup aga üle 19 euro.

Leht märkis, et tõus on järsk ning see võib tähendada, et rohkem soomlasi läheb alkoholi otsima Lätist. Soome maksumaksjate liit aga rääkis lehele, et Soome riigil võib nüüd taas olla ruumi alkoholiaktsiisi tõsta, vahendas Yle ingliskeelne uudisteportaal.

Veebruaris tõusis õlle etanoolisisalduse aktsiisimäär ühe mahuprotsendi kohta liitris seniselt 8,30 sendilt 9,13 sendini. Juulis tõuseb see plaanide kohaselt veelgi ja jõuab 14,52 sendini.

Kui 0,5-liitrine õlu maksis aasta alguses 1,09 eurot, siis pärast veebruarikuist aktsiisitõusu 1,11 eurot ning pärast juulikuist kergitust 1,29 eurot.

Kuni 6% etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõusis veebruaris seniselt 48,55 sendilt 53,41 sendile ja juulis tõuseb see kava kohaselt 77,44 sendini.

Kui 4,5% alkoholisisaldusega õunasiider maksis aasta alguses 1,29 eurot, siis pärast veebruarikuist aktsiistõusu maksis see 1,32 eurot ning pärast juulikuusse kavandatud aktsiisitõusu 1,46 eurot.

Üle 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõusis veebruaris seniselt 111,98 sendilt 123,18 sendile. Kange alkoholi aktsiisi määr tõuseb kuni aastani 2020 igal aastal 10%.

Hetkel kuum