Pilootprojekt on osa ameti soovist hakata juba olemasolevaid andmeid ettevõtjatele kasutamiseks n-ö tagasi peegeldama. „Maksu- ja tolliamet tuleb lähiaastail välja mitme uue teenusega, et ettevõtjatel oleks rohkem tööriistu oma äriprotsesside hõlbustamiseks ja riskide maandamiseks. Maksukäitumise koondhinnang on neist esimene ja ettevõtjad saavad seda uut lahendust kohe testida ja meile tagasisidet anda,“ selgitas maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid ja lisas, et nii saavad tulevate teenuste kasutajad juba uue e-maksuameti/e-tolli arendusfaasis kaasa mõelda.

Maksukäitumise koondhinnang koosneb viiest näitajast ja võtab arvesse maksuvõla esinemist, tähtaegselt esitatud deklaratsioone, kehtivaid maksu- ja tollialaseid süüteokaristusi, ettevõtte suhtes tehtud maksumenetlusi ja juhatuse liikme tausta.

„Kõikide näitajate koosmõjus paigutub ettevõtte maksukäitumine lõpuks ühte neljast kategooriast, mille ühes otsas on väga hea ja teises otsas väga halb hinnang. Kui ettevõtja maksukäitumine on väga hea, siis ei olegi tarvidust andmetesse rohkem süveneda, pigem tekivad küsimused ja vajadus meiega suhelda siis, kui kuskil esineb puudusi ja need tuleks koos meiega üle vaadata,“ lisas Laid.

Amet uuendab maksukäitumise hinnangut korra kuus, esimene koondhinnang on arvutatud septembrikuu andmete põhjal ning see antakse alati eelmise kuu kohta, tagantjärele hakkab nägema viimase kuue kuu andmeid.

Oma ettevõtte maksukäitumise koondhinnangu nägemiseks tuleb sisse logida e-maksuametisse/e-tolli, sealt valida ülamenüüst „Teated“ ja sealt alt „Maksukäitumine“. Koondhinnangu rakendusega saavad tutvuda kõiki Eestis registreeritud ettevõtjad, kuid koondhinnangut ei arvutata pilootprojekti raames mitteresidentidele, sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Tegu on osaga maksu- ja tolliameti uuest strateegiast, mille järgi algab suhtlus sõbralikust telefonikõnest ning probleemide korral saab ettevõtja ise enda maksuasjad korda ajada. Sellest kirjutas Äripäev tänavu mais artiklis „Maksuamet näitab pehmemat poolt“.

„Iidamast-aadamast oli ju teada meie negatiivne maine avalikkuse silmis ja et meisse ei suhtutud väga hästi – maksumaksjate ja meie vahele oli piir tõmmatud. Leidsime, et selle piiri muutmiseks on vaja avatud suhtlust maksumaksjaga, et nad meid ei kardaks," ütles maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk toona.

Kui vanasti algas maksuameti kontroll karmi käsuga andmed ja dokumendid esitada, siis nüüd on esimene samm viisakas telefonivestlus, kus amet palub selgitusi või juhib tähelepanu võimalikele vigadele. Kui maksumaksjal on soov ja tahe asi ise korda teha, pole kontrollima ja maksuotsust välja kirjutama minna vajagi.