Vilja Kiisler • 20 oktoober 2017
Jaga lugu:

Ettevõtjaid kurvastab Mõisa-Sõõrumaa põrumine

Edgar Savisaar, Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõis
Edgar Savisaar, Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõis  Foto: Andras Kralla

Äripäeva küsitletud arvamusliidrid peavad Keskerakonna võitu Tallinnas ootuspäraseks, erakonna endise juhi Edgar Savisaare väikest häältesaaki aga pigem üllatavaks. Üsna üksmeelselt leitakse, et valimistulemus soodustab Keskerakonna valitsuse püsimist Toompeal.

Mitmegi tuntud ettevõtja meelest on kahetsetav, et Jüri Mõisal ja Urmas Sõõrumaal valimistulemuse kohaselt Tallinna volikogusse asja ei ole. „Mulle oli ja on sümpaatne Jüri Mõisa jutt, et poliitika peaks olema volikogu tasemel,“ sõnab Pocopay asutaja Indrek Neivelt. Tema meelest peaks linnavalitsus olema poliitikavaba ja volikogu otsused ellu viima, linna peaksid juhtima professionaalsed ametnikud ja juhid. „Kui suudaksime sellise juhtimise reformi ellu viia, muutuks süsteem palju mõistlikumaks ja enamik jamasid jääks ära,“ usub Neivelt.

Ettevõtja Olari Taal tunnistab, et pidas pragmaatilise inimesena Mõisa-Sõõrumaa liitu Savisaarega õigeks käiguks. „Aga võta näpust, vale valik. Kahju, et Jüri ja Urmas volikokku ei pääsenud, seal oleks tõesti värsket õhku vaja,“ sõnab ta. „Näis, kas sotsiaaldemokraadid siis sedakorda Keskerakonna puudliks hakkavad?“

Taali meelest oleks riigile kõige parem valik Kesk- ja Reformierakonna koalitsioon, aga sellise võimuliidu sündi takistab Reformierakonna uhkus ja mure, kes oleks siis peaminister. „Need Keski praegused koalitsioonipartnerid mõjuvad majandusotsustele pisut nagu Aafrika seakatk metssigade populatsioonile,“ tähendab ta.

Olari Taal,, ettevõtja

Kahju, et Jüri ja Urmas volikokku ei pääsenud, seal oleks tõesti värsket õhku vaja.

„Mõisal ja Sõõrumaal on vähemalt ideid,“ resoneerib Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, poliitikavaatleja Toomas Alatalu. „Eriti võrreldes muu ühte ja sama nägu seltskonnaga Tallinna volikogus, kes pärast peibutuspartide lahkumist võtab seal jälle kohad sisse.“

Alatalu nendib, et Eestis ollakse ärimeeste suhtes umbusklikud. Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski hinnangul aga näitab Mõisa-Savisaare põrumine hoopis seda, et kõike ei otsusta siiski ainult raha.

Kõik hirmutasid kõigiga

Suhtekorraldaja Andreas Kaju hinnangul mõjus Savisaare-Sõõrumaa-Mõisa liidu kampaania klounaadina: kellelgi ei olnud mitte kellelegi midagi pakkuda. Sotsioloog Juhan Kivirähk ei varjagi heameelt selle koosluse läbikukkumise üle: „Savisaare valimisliidu loomise taga ei paistnud olevat midagi muud kui vaid kiuslik kättemaksuiha ning soov tõestada, et ilma Savisaareta pole Keskerakonnal absoluutse enamuse saavutamine võimalik.“ Keskerakond aga tõestas hoopis, et partei kaubamärk saab Savisaareta hästi hakkama.

Sotsioloog Juhan Kivirähu hinnangul oli Sõõrumaa ja Mõisa kätelöömine Savisaarega suur valearvestus: nii nagu Savisaare valijatele mõjusid pelutavalt nimekirjas osalevad suurärimehed, oli tegusatel inimestel võimatu anda häält nimekirjale, mille eesotsas troonis Edgar Savisaar.

„Kui eelmistel valimistel hirmutati Keskerakonnaga, siis seekord hirmutasid kõik kõigiga,“ lausub Draamateatri juht Rein Oja. „Valame teised sopaga üle ja seejärel tuleme ise üleni valges. Tulemused suhteliselt samad, mis ikka. Ootused kahjuks täitusid, lootused enamasti mitte. Optimistina usun, et kõik erakonnad on paremad, kui teised neist räägivad.“

Euroametnik Henrik Hololei jäi samuti puudust tundma Keskerakonnale kinda heitnud poliitiliste jõudude positiivsest programmist.

KE õilmitseb Savisaareta

Erkki Bahovski võtab kokku paljude Äripäeva pöördumisele vastanute tõdemuse: „Keskerakond suutis tõestada, et nad võivad võita ka ilma Edgar Savisaareta. Ilmselt süstib see asjaolu neisse tublisti juurde eneseusku. Ilma Savisaareta Keskerakond on suur kuvandi muutus Eesti kaasaegses poliitikas.“

Bahovski hinnangul tegid Savisaar ja tema liitlased totaalse valearvestuse: ja Savisaare seekordne valearvestus on tema poliitilise karjääri suurim. „Venelased ei toeta Keskerakonda mitte Savisaare, vaid selle pärast, et Keskerakond toetab nende arvates vene keelt kõnelevaid inimesi,“ resümeerib Andreas Kaju.

„Inimene ei saanud võimu, vaid võim sai inimese,“ sõnastab kirjanik Jan Kaus Savisaare kaotuse ja Keskerakonna võidu.

Keskpartei saatis korda väikese ime, leiab politoloog Tõnis Saarts. „Paari aasta eest ei uskunud mitte keegi, et Edgar Savisaarest vabanemine ja uue põlvkonna tulek selles parteis ilma suurte tagasilöökideta võiks kulgeda. Kuid kulges: Savisaar hävis, venelased jäid Keskerakonnale truuks ja Jüri Ratase meeskond triumfeeris.“ Saarts meenutab, et juba vahetult pärast kümne aasta tagust pronksiööd ütlesid paljud eksperdid, et nüüd on Keskerakonna ainuvõim pealinnas kindlustatud vähemalt kogu järgmiseks kümnendiks. Nii ongi läinud, nendib ta.

Kristjan Port,, spordibioloog

Huvitav, kas Keskerakonna valijad märkavad, et see pole enam sama erakond mis vanasti?

Õpetlane ja mõtleja Margus Ott peab heaks seda, et parteid suudavad üle elada oma hiidude kõrvaletõmbumise. „Aastate vältel suurel määral linlaste taskust tehtud propaganda tõi kasu eeskätt Keskerakonnale kui parteile ja vähem Savisaarele kui isikule. See on hea, sest kui poliitiline elu sõltub liiga palju isikutest ja nende karismast, siis on ta heitlikum.“

Kuna Keskerakonna praeguste liidritega on seotud vähem negatiivseid tundeid kui Savisaarega, annab see poliitilisel väljal enamat liikumisruumi, nagu riigi tasandil juba näha, lisab Ott.

Liigume kaheparteisüsteemi poole

„Huvitav, kas Keskerakonna valijad märkavad, et see pole enam sama erakond mis vanasti?“ arutleb spordibioloog Kristjan Port. „Kui ei toimu erutavaid sündmusi, millega valijaid ükskõiksusest või mugavusest välja ehmatatakse, jäävad pikema ajalooga erakondadele valijad alles.“

Valimistulemus ütleb Pordi hinnangul peamiselt seda, et suurt midagi ei muutunud. „Tõenäoliselt eelistab Keskerakond minimaalsele enamusele koalitsiooni võimalike halbade olukordade vastutuse jagamiseks ja samas kasuliku võimendamiseks.“ Sobivaimaks kaaslaseks Keskerakonnale Tallinnas peab Port sotse.

Professor Rainer Katteli hinnangul on valimiste suurim võitja Jüri Ratas. „Aga Ratase Keskerakonna tugevus viitab sellele, et Eesti liigub kahepartei süsteemi suunas — Keskerakond vs Reformierakond —, kus väiksemad parteid on vähemtähtsad ja peamine valik kahe suure vahel.“

Eesti Loto juht Heiki Kranich väljendab sama mõtet: „Keskerakond ja Reformierakond kinnistasid oma seni kehtinud juhtiva võitluspaari positsiooni ning nendevahelises mõõduvõtmises otsustatakse ka järgmiste riigikogu valimiste võitja." Erinevalt domineerivast seisukohast, et kohalike valimiste tulemus ennustab valitsuse muretut püsimist, arvab Kranich, et suhted valitsuses pingestuvad, sest nii sotsidel kui IRLil on vaja oma keskpärase valimistulemuse tõttu leida mingi muu tribüün, et silma paista.

Korruptsioon jääb

Kirjanik Rein Raud leiab, et Keskerakonna napp võit Tallinnas on kurb uudis, sest ilmselt jäävad linnavalitsust aastaid kägistanud korruptsiooni umbsõlmed endiselt lahti raiumata. „Mitte ühelgi poliitilisel jõul pole tervislik liiga kaua võimul püsida ja paraku ei ole ka Keskerakonna uus juhtkond näidanud üles resoluutsust minevikust lahtisaamisel.“

Rein Oja,, Draamateatri juht

Kui eelmistel valimistel hirmutati Keskerakonnaga, siis seekord hirmutasid kõik kõigiga.

Keskerakonna rehabiliteerimine nõuab muutust Tallinnas, leiab kolumnist Ahto Lobjakas. „Taavi Aas, tore mees, nagu ta võib olla, ei ole inimene, kellelt loota linnavõimu ja linnameedia avamist demokraatia ja õigusriigi normidele. Nii jääb Tallinn plekiks Ratase maniskil ning meenutuseks, et peaministri kontroll jõudude üle, mis teda võimul hoiavad, on puudulik.“ 

Korruptsiooni kadumisse ei usu ka vabaerakondlasest kirjanik Ülo Mattheus. „Korruptsioon, mille mitmed erakonnad seoses Keskerakonnaga kilbile tõstsid, ei olnud valija jaoks oluline teema ega kõigutanud palju Keskerakonna toetajate hoiakuid. Keskerakonna edu lähtub ilmselt asjaolust, et muid paremaid valikuid teatud osa valijate, ennekõike venekeelse valija jaoks polnud. See tähendab, et ka tuleviku poliitilises agendas ei hakka korruptsiooni teema mängima Keskerakonna jaoks kuigi olulist rolli, sisemine puhastumine pruugi olla esmatähtis.“

Äripäev pöördus arvamusliidrite poole palvega analüüsida valimistulemusi – eelkõige Tallinnas. Pikemad arvamusavaldused ilmuvad selle nädala jooksul ja veel ka esmaspäeval arvamusrubriigis. 

Tagasihoidlikud poliitikud

Tegevpoliitikud jäid seekord Äripäeva küsitlusele vastamisega tagasihoidlikuks. Keskerakondlasest majandusminister Kadri Simson andis teada, et Keskerakonna tulemus Tallinnas on märgiline ning kahtlemata väga positiivne ning sedasama on Tallinna tulemused Keskerakonna jaoks ka riigikogu valimiste kontekstis. „Valitsuses on endiselt töine ja positiivne õhkkond,“ sõnas Simson, kes keskendub lähiajal sellele, et KE saaks Pärnus koalitsiooni.

„Inimesed on andud meile mandaadi ning peame seda vastutustundlikult ja targalt kasutama, tegema palju tööd, et oma ideed ellu viia,“ edastab keskerakondlasest maaeluminister Tarmo Tamm. Tamm väljendab muret väikese valimisaktiivsuse pärast ning loodab, et tekkivad võimuliidud on laiapõhjalised.

Reformierakondlasest riigikogulane Aivar Sõerd leiab, et Tallinnas jätkub kõik vanamoodi ja sellest, mis Tallinnas kõik valesti on, saab pikalt rääkida. Sõerd tõstis esile transpordi arendamise teema, sest see mõjutab kõige enam Viimsi valda, kus ta ise kandideeris. „Tipptunnil võtab Viimsist Tallinna kesklinna jõudmine sama palju aega kui Võrust Tartusse sõit,” märgib ta. „Olukorda lahendaks vaid kiirem, mugavam ja suurema sagedusega ühistransport.”

 

E-hääled ei saa rahu

Tänavustel kohalikel valimistel oli e-hääletajaid rekordiliselt palju, hiljutine suur e-kriis pole usaldust e-hääletuse vastu kuidagi murendanud. Majandusanalüütik Leev Kuum tõstab valimiste ühe positiivse aspektina esile, et e-hääletus tugevdas oma positsioone. Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit leiab, et EKRE liidrite umbusust ja pettumusest kantud sõnavõtud e-valimiste suhtes olid kahetsusväärsed. „See tipp-poliitiku (Mart Helme – toim) põhjendamatu ja argumenteerimata, kuid väga emotsionaalselt välja öeldud seisukoht tegelikult töötab vastu Eesti e-riigi mainele ja kuvandile,“ leiab ta.

Ent Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga hinnangul tuleb e-valimised lõpetada. „Mul pole küll erilisi kahtlusi häkkimises või võltsimises, aga on üha selgem, et e-valimised annavad eelistuse teatud tüüpi ja teatud jõudude valijatele ning nende puhul ei saa garanteerida pabervalimistega võrreldavat konfidentsiaalsust.“ Väljataga meelest oleme e-valimistega maailmas naerualuseks saanud.

 

Riigikogu valimistel on teisiti

Kuigi üldiselt peetakse Keskerakonna võitu kohalikel valimistel ka tulevaste riigikogu valimiste indikaatoriks, pole kõik analüütikud sellega nõus. „Tallinna volikogu valimise tulemused on muidugi olulised, sest jõudude vahekorda nad ju kuigipalju näitavad, kuigi valijaskond langeb nüüd riigikogu ja kohalikel valimistel veel vähem kokku kui varem, leiab presidendi majandusnõunik Heido Vitsur. „Tallinna valimistulemused on sel aastal väheminformatiivsed kui tavaliselt. Me ei tea, mis põhjustas valimisaktiivsuse suurt langust Tallinnas. Võib arvata, et üheks põhjuseks oli võimuvahetus ja vastasseis Keskerakonnas: osa Keskerakonna valijatest olid nõutud või pettunud ja jätsid valima minemata. Ma ei arva, et Reformierakond ja EKRE kasvatasid oma tulemust nende valijate häälte abil. Toimus nagu mõnigi kord varemgi paremas servas positsioonide ümber mängimine. Aga kui kauaks?“

Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit märgib samuti, et praeguste valimiste tulemuste järgi ei saa 2019 riigikogu valimiste tulemust prognoosida, sest valijaskond on mõnevõrra erinev ja ka probleemid erinevad. Keskerakonna Savisaare-sõltuvusest vabanemine on tema hinnangul siiski oluline ning on ka loogiline, et Savisaare koha võtab sisse Lasnamäelt rekordilise häältesaagi ära toonud Mihhail Kõlvart.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt