Maksuamet annab nõu: milleks uuel aastal valmis olla

24. oktoober 2017, 14:45
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juht Evelyn Liivamägi.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171024/NEWS/171029885/AR/0/AR-171029885.jpg

Sel suvel ja uuest aastast jõustuvate olulisemate maksumuudatuste mõju firmadele ja töötajatele lahkab maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

Intervjuu põhineb Äripäeva raadiosaatel „Maksu- ja tolliamet annab nõu“, mis oli eetris 23. oktoobril ja mida saab alla laadida ja kuulata siin.

Mida suvest jõustunud muudatused töötaja majutamise osas tähendavad?

Toodi sisse täiendav maksuvabastus. Kõik see, mis eelnevalt oli maksuvaba – oli see tööga seotud majutamine, kui käisid lähetuses, tekkisid kulutused hotellidele –, see kõik jääb jätkuvalt maksuvabaks, see ei muutunud.

Aga tuli juurde võimalus olukorras, kus firmadel on töölepingulised töötajad kaugemal, anti tööandjale võimalus neid majutada teatud piires maksuvabalt. Et võimaldada töötajatele rohkem mobiilsust. Eesti on suhteliselt hajaasustatud ja elukohta vastavalt töökohale tihti ei muudeta.

Tingimuseks on, et tööandja on nõus majutuskulu kandma, inimese elukoha ja töökoha kaugus on vähemalt 50 km ja töötajal selles piires talle kuuluvat kinnisvara pole, siis saab majutuskulusid katta tööandja. Tingimusel, et inimese peamine elukoht jääb mujale alles, et kohast, kus tööandja teda majutab, ei teki tema peamist elukohta, kuhu ta kolib näiteks perega sisse, sel juhul saab tööandja katta majutuskulusid kuni 200 eurot kuus Tallinnas ja Tartus ja 100 eurot mujal. Töötaja ei pea Eestist olema, võib ka välismaalt olla. Küll aga peab olema tegemist töölepinguga töötajaga, mitte juhatuse liikme või võlaõigusliku lepinguga töötajaga.

Kas see 100 eurot kuus kehtib ka välismaal?

Eesti seadus kehtib Eestis. Kui ma majutan oma töötajat välisriigis, kehtivad reeglina selle välisriigi seadused. Siis töötaja töötabki välisriigis ja kui seal on ette nähtud mingid maksusoodustused, saab neid ka kohaldada. Näiteks Soomes on ametiühingutel päris palju soodustusi, need kohalduvad ka Eestist pärit töötajatele.

Tavaliselt, kui töötaja läheb välisriiki ja tuleb tagasi, siis see on ajutine ja siis tehakse lähetus. Kui pikemaajaliselt, siis ongi teised reeglid.

Kuidas te eluaseme olemasolu 50 km raadiuses kontrollite?

Seadus ütleb, et töötaja omandis ei ole (eluaset – toim). See on eelkõige mõeldud selleks, et kui mul on suvila siin ja teine suvila seal ja suvel on töökoht kaugemal – et ei tekiks ärakasutamise võimalust. Tõsi, kui seadus ütleb, et „töötaja omandis“, siis on ikkagi variante, kuidas sellest mööda minna. Seadusemuudatust, mis välistaks igasugused pettused, pole veel olnud.

Seadus jõustus juulist, millist tagasisidet on sellele tulnud?

Küsitakse, kas see kehtib ka avalikule sektorile, kus on ka töölepingulisi töötajaid. Aga seaduse eesmärk, iseasi, kas sellest esimesel lugemisel kohe aru saab, on ettevõtlusega seotud. Avalikus sektoris pole ettevõtlust, soodustus on mõeldud erasektorile ja selleks, et oleks lihtsam töötajaid ja töökohti kokku viia.

Mida täpselt tähendab töötaja transpordikulude vabastamine erisoodustusest, mis samuti suvest jõustus?

Mis oli enne maksuvaba, see on ka praegu. Juurde tuli võimalus, et tööandja võib katta töölepingulise töötaja töö ja kodu vahelised sõidud siis, kui töötaja elukoht on töökohast vähemalt 50 km kaugusel ja sellest maksukohustust ei teki. Ei pea enam analüüsima, kas ühistransport liigub ja muud - kui kaugus 50 km, saab transpordikulu katta. Ja katta saab seda nii, et tööandja kas annab oma sõiduki, korraldab ise transpordi või hüvitab töötajale tema isikliku auto kasutamise kulutuse ilma täiendava maksukohustuseta.

Teine nüanss, mis seadusesse kirja pandi, oli see, kui tööandja korraldab ise transpordi vähemalt 8 istekohaga bussiga. Siis loetakse see alati ettevõtlusega seotuks ja samuti ei pea tõendama, kas see hoiab kokku aja- või rahakulu. Annab tööandjatele kindluse, et siin pole enam tegemist maksuameti tõlgendusega.

Sõiduauto hüvitise maksmine eeldab ka sõiduarvestuse pidamist?

Kui hüvitatakse isikliku sõiduauto kasutamist, on siin analoog lähetustega – kui soovitatakse hüvitada sõidupäevikut pidades ja kuni 335 eurot kuus, siis võib seda teha, aga ei pea.

On ka alternatiivne võimalus hüvitada kuludokumentide alusel töö- ja kodusõidud, sest kui inimene elab kaugemal, võib 335 eurot kiirelt täis tulla. Selleks tuleb välja arvestada auto kütusetarbimine, kilomeetrid ja kuludokumentide alusel saab inimesele kulu hüvitada. Ja seal ei ole mingit maksimummäära sellisel juhul, kui tegemist on töö ja kodu vahelise sõiduga.

Tuleb aga meeles pidada, et transpordi hüvitamine on tööandja õigus, mitte kohustus. Töötaja võib küsida, aga kui tööandjal pole võimalik kulusid teha, siis nõuda ei saa.

Lisaks tuleks mainida, et üks muudatus tuli veel, mida kõik ootasid. Nimelt saab parkimistasu hüvitada kuludokumendi alusel. Enam ei pea seda arvestama isikliku sõiduauto kasutamise 335 euro hulka, mida sõidupäeviku alusel hüvitatakse. Kui on töösõit ja parkimine selle käigus vajalik, saab seda kulu hüvitada. Siin aga pole mõeldud töö ajal parkimist nt Tallinnas, kuid kui on mingeid konkreetseid töösõite, saab parkimise selle käigus hüvitada.

Läheme nüüd jaanuarist 2018 kehtima hakkavate seadusemuudatuste juurde. Võtame esimeseks maksuvaba tulu arvestamise. Mis on teie meelest siin kõige olulisem?

Kui täna on kõikidele töötajatele ette nähtud maksuvaba tulu 180 eurot kuus, siis uuest aastast on maksuvaba tulu ette nähtud vaid neile, kelle kuusissetulek on alla 2100 või aastane sissetulek alla 25 200 euro bruto.

Maksuvaba tulu maksimum on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus - aga see hakkab muutuma sõltuvalt inimese sissetulekust. Kuni 1200eurose kuusissetulekuni saavad kõik 500 eurot maksuvaba tulu, nende jaoks jääb kõik nagu täna. Kui sissetulek jääb vahemikku 1200 kuni 2100 brutoeurot kuus, siis nende maksuvaba tulu määramiseks tuleb kasutada etteantud valemit. See hakkab muutuma sendikaupa.

Kui kuine keskmine sissetulek kerkib 2100 euroni ja kõrgemale, pole maksuvaba tulu ette nähtud. Kui täna ei maksa mitte keegi 20% tulumaksu, sest kõigile on ette nähtud maksvaba tulu, siis nüüd need inimesed, kelle kuine sissetulek 1790 eurot ja rohkem, hakkavad võrreldes tänasega rohkem maksu maksma. Nad tunnevad seda maksutõusu, kuid üle 20% ei hakka ikka ikkagi keegi maksma.

Mida täpsemalt aastatulu hulka arvestatakse?

Kõik tulumaksuga maksustatavad tulud – palk, preemia, töövõtu alusel tehtav töö, üüritulu, vara võõrandamise tulu, millelt tekib tulumaksukohustus, vanemahüvitis, haigushüvitis, pension. Arvesse lähevad ka dividendid ja muud kasumieraldised ja likvideerimisjaotised, mis on juriidilise isiku tasandil maksustatud. Pluss välismaalt saadud tulud, sõltumata, kas Eestis on tekkinud maksukohustus või mitte.

Sissetulek liidetakse kokku ja kui inimene esitab tuludeklaratsiooni, selgub tema aastatulu ja sellest lähtuvalt arvutatakse talle maksuvaba tulu. Leitakse, kas aasta jooksul on arvesse võetud õige summa või mitte.

Kui inimene pole aasta alguses ette mõelnud, kui suur tema aasta sissetulek võiks olla ja pole mõelnud, palju tööandja võiks maksuvaba tulu kasutada, tekib olukord, et ta peab järgmisel aastal tulumaksu juurde maksma.

Aastatuluna ei arvestata toetusi?

Jah, ei arvestata maksuvabasid toetusi, toimetulekutoetusi, lapsetoetusi, stipendiume, kingitusi, päevarahasid, tööandja sõiduauto kompensatsioone või elamiskulude hüvitist. Pluss kui inimene müüb oma eluaset, siis maksukohustust ei teki. Kui müüakse kasutatud kaupa, näiteks auto, riideid järgmistele, ka need ei lähe arvesse.

Pension lisandub siis tulule?

Pensionärid peavad mõtlema, kellele nad selle maksuvaba tulu avalduse annavad, kas sotsiaalkindlustusametile või tööandjale, kui nad käivad tööl. Või kas nad seda avaldust üldse teevad. Paljudel pikalt riigiteenistuses olijatel on kõrgem pension, lisaks eripensionid, mis koos töötamisest saadud tuluga võivad aastatulu viia tasemeni, et ei tekigi õigust maksuvabale tulule. Siis tasuks maksuvaba tulu aasta jooksul üldse mitte kasutada. Korraga maksta on alati keerulisem, kui jupikaupa vähem kätte saada.

Kuidas käsitletakse pärandust?

Päranduse saamine on maksuvaba ja see maksustatava tulu hulka ei lähe. Kui nüüd hakatakse pärandvara müüma, siis võib tekkida maksukohustus, sõltuvalt, millised maksuseaduse paragrahvid kohalduvad ja kui läheb maksu alla, loetakse aastatuluks ja sellest sõltub edaspidi tulumaksuvaba tulu.

Kas pärandvarana saadud väärtpaberite müügil on ka aastal 2018 päranduse saaja jaoks nende soetusmaksumus null ehk maksu alla läheb kogu müügisumma?

Kui ise ei ole teinud kulu nende soetamiseks, siis on pärandvara soetamismaksumus null. See on alati isikupõhine, seda ei saa teisele isikule üle kanda.

Mida tööandja juba täna peaks hakkama tegema, et maksuvaba tulu arvestamise osas õigel hetkel valmis olla?

Kuna töötaja võib tööandjale uuest aastast iga kuu öelda maksuvaba tulu summat, erinevat, millega tööandja arvestab, siis peaks läbi mõtlema, kuidas ta neid avaldusi vastu võtma hakkab. Samuti seda, mis kuupäevani ta neid vastu võtab, et palgaarvestuse suudaks mõistlikult ära teha.

Soovitus on, et töötaja ei hakkaks iga kuu uut numbrit tööandjale teatama, see teeb endale ja tööandjale töö keeruliseks. Tasuks mõelda aasta kontekstis ette. Loomulikult, kui töötajal tuleb aasta kestel ootamatu sissetulek, millega ta ei osanud arvestada, peab tööandjal olema võimekus kuupõhiselt maksuvaba tulu summat muuta. Maksuarvestust pakkuvad raamatupidamisprogrammid pannakse uuest aastast selliselt tööle, et need aitavad raamatupidajat maksuarvestusel.

Kas maksuamet soovitab mõnda raamatupidamisprogrammi?

Kõik tuntud toimivad, nii et jama ei teki. Eraldi pole ilus kedagi välja tuua.

Millega veel peaks tööandja arvestama?

Kõik töötajad, kelle palk on alla 1200 euro kuus, nende kuusissetulek suureneb 64 euro võrra ja kelle sissetulek üle 2100 euro, nende sissetulek väheneb 36 euro võrra kuus. Näiteks kas tööandja tahab seda kuidagi kompenseerida. Alandada ma ei soovita, aga kas osadel tõsta, see sõltub tööandjast. Kui kasutatakse palgavahemikke, tasub mõelda, kas see maksumuudatus neid kuidagi mõjutab.

Tekib juurde palju maksuastmeid, kuid kogumõju inimesele väga suur õnneks pole?

Muudatus on mõeldud selleks, et väikest sissetulekut saava inimese netotulu suurendada. Kõrgemapalgaliste 36 eurot kuus pole nii suur miinus, kuid suuremad ehmatused võivad tulla just täiendava tulu korral. Et ma saan näiteks 1000 eurot kuus palka ja müün oma metsamaa ära ja minu aastasissetulek kerkib üle 25 200 euro, siis ma maksan tagasiulatuvalt ka palgalt kõik selle maksuvaba tulu juurde.

Korraga kõik see ära maksta ja inimesele öelda, et ta on aasta baasil kõrgema sissetulekuga, polegi väga lihtne. Me räägime ikkagi kuni üle 1000 eurost, mida tuleb juurde küsida.

Pluss kuna kaob pensionite ja kutsehaigushüvitiste maksuvaba tulu, siis tööl käivate pensionäride kaotus tuleb kusagil 84 eurot kuus, sest nemad kaotavad pensioni maksuvaba tulu ja kui neil on kõrgem palk, siis ka üldise maksuvaba tulu.

Pensionärid, kes tööl ei käi, nende jaoks ei muutu midagi. Aga jah, pensionärid, kelle sissetulek kokku on üle 1790 euro kuus, hakkavad sissetulekus kaotama. On meil siin küll olnud pettunud pensionäre, kes teenivad dividenditulu, aastane sissetulek üle 25 200 euro ja nii töötasu kui pension ja kõik on esimesest eurost maksustatav, sest pensionärid pole enam teistest maksumaksjatest eristatud.

Milline näeb välja uus tuludeklaratsioon, kas jääb endiselt eeltäidetud vorm kehtima?

See jääb samaks, kõik info, mis meil on, on eeltäidetud. Kui me mõnda tulu, näiteks välismaistest dividendidest või vara võõrandamisest, ei tea, tuleks see ise juurde märkida. Maha on võimalik vähem arvata kui praegu ehk et tulumaksutagastusi tuleb väiksemas summas ja juurdemaksmisi tuleb juurde.

Kas see seadusemuudatus muudab maksuameti eelhinnangul ka inimeste maksedistsipliini?

Tõenäoliselt mingil määral. Kui inimesed näevad, et neil tekib maksekohustusi, nad tõenäoliselt ei taha tuludeklaratsiooni esitada ja meil tuleb hakata tegelema sellega, et nad esitaksid deklaratsiooni. Kui täna on teemaks see, et kõik ei jõua piisavalt kiiresti deklaratsioone esitada, siis edaspidi hakkab olema rohkem neid, kes pole huvitatud deklaratsiooni esitamisest.

Mis iganes maksumuudatus jõustub, on alati mingi seltskond, kes otsib varianti, kuidas sellest mööda hiilida. Eks siin need võimalused on jätkuvalt olemas.

Millised?

(Naerab). Ma ei tea, kas ma pean seda siin õpetama, selleks on teised. Kes aga tahab konkreetsemalt lugeda, meil on veebis seaduse kohta juhendmaterjal nii eraisiku kui raamatupidaja vaates olemas.

Läheme tööandja sõiduauto kasutamise maksumuudatuste juurde, mis jõustuvad samuti 2018. aastast. Mis seal olulisim muudatus on?

Olulisim muudatus on see, et erisoodustuse arvutamise aluseks on auto võimsus. Kui praegu on seaduses maksimaalmäär 256 eurot, millelt iga erasõitudeks kasutatava auto puhul tekib erisoodustus, siis uuest aastast sõltub erisoodustus auto võimsusest.

Kuni 5aastastel autodel hakkab erisoodustuste hinnaks olema 1,96 eurot/kW. See tähendab, et väiksema võimsusega autode erisoodustus hakkab olema praegusest väiksem, võimsamatel aga suurem. Üle 5 aasta vanustel autodel on erisoodustuse hind natuke madalam, 1,47 eurot/kw kohta.

Mis veel muutub? Kui praegu tekib erisoodustus vastavalt sellele, kuidas autot kasutatakse, siis uuest aastast ei ole kasutus enam oluline, vaid oluline on, kas tööandja üldse lubab töötajal autot erasõitudeks kasutada.

Kui ta ei luba ehk otsustab, et auto on ainult töösõitudeks, siis peab tööandja suutma oma sõnu kuidagi ka tõendada. Tööandja peab töökorralduses arvestama, et kui ta pole lubanud töötajatel autot erasõitudeks kasutada, siis ta ka tegelikult jälgib seda, et erasõite ei tehtaks.

Lisaks on tööandja sõiduauto puhul, millega erasõite teha ei tohi, uuest aastast kohustuslik teha liiklusregistrisse märge. See on avalik info, mida maanteeameti e-teenindusest saavad kõik huvilised auto numbrit toksides edaspidi teada. Selline naabrivalve instrument.

Kui märget auto kohta liiklusregistrisse pole tehtud, saab autot kasutada ka erasõitudeks ja sellelt tuleks siis tasuda erisoodustust.

Aga tuleb meeles pidada, et märge liiklusregistris pole alati üks-ühele seotud maksustamisega, sest kui autol on veel kasutajaid, nt rendifirmade puhul, siis nende jaoks on see 100% tööauto, kuid rentija otsustab juba ise.

Üks muudatuse argumente oli, et teeme asjaajamise lihtsamaks, et pole tingimata vaja sõidupäevikut pidada. Tõepoolest - kaob ära võimalus sõidupäevikut pidades vähem maksu maksta.

Uuest aastast on ainult üks summa, vastavalt kas 1,96 eurot või 1,47 eurot kilovati pealt. Kas töötaja sõitis erasõite ühel päeval või kuu aega, ei oma enam tähtsust. Sõidupäevikut võib pidada tõendina, et seda autot kasutatakse ainult ettevõtluses, aga maksukohustust sellega ei vähendata. Tehti asi lihtsamaks, aga väga paljudel sellega seoses ka maksukohustus tõusis.

Siiani kasutati ka GPS seadmeid, ei sõite tõendada. Edaspidi pole mõtet enam neid soetada?

Kui tööandja on otsustanud, et autot ei kasutata erasõitudeks, siis aitavad GPS seadmed meid veenda selles, et tööandja ongi teinud endast oleneva, et tagada, et erasõite ei tehta. See on tagantjärele kontrollitav.

Detsembris paneme veebi ka juhendmaterjali, kuidas meie nägemuses tööandja võiks oma eluolu korraldada, et ta veenaks maksuametit, et ta päriselt ka ei luba autosid erasõitudeks kasutada.

Märge liiklusregistris on riigilõivuvaba?

Jah. Detsembri keskpaigast peaks olema seda võimalik märkida kas siis maanteeameti e-teeninduses või uuest aastast tulla teenindusbüroosse ja teha avaldus. Loodan, et enamik kasutab e-teeninduse võimalust, sest ettevõtluses kasutatavaid autosid on 24 000, kui liita juurde avalik sektor ja MTÜd, siis ületab autode arv 30 000.

Seega, kui märget liiklusregistris auto kohta pole, on tööandja sõiduauto kasutusel ka eratarbeks?

Me eeldame, et sel juhul tuleb maksta ka erisoodustust. Kui ei ole märget tehtud, saame ühendust võtta ja eks siis selgub, kas unustati maksta või unustati märge panna. Vigu saab tagantjärele parandada ikka.

Mis muutub kaubikute eratarbeks kasutamisel?

Täna ei ole kaubikul võimalik lihtsustatud erisoodustuse arvutamist, tuleb arvestada nö turuhinna-põhiselt eratarbimist. Uuest aastast saab ka kaubikute puhul kasutada lihtsustatud maksustamist, kilovatipõhist. Kes ei taha, saab jätkuvalt turuhinnast lähtuda ehk siis üksikuid sõite maksustada. Eks igaüks peab siis ise vaatama, et soodsam maks valida. Pole veel vastupidist kohanud, et valitaks kallim makseviis. Kaubikute puhul pole liiklusregistris märke tegemist. Eeldatakse, et nad on töösõitudeks.

Ajakirjanduses on palju räägitud Porche Cayenne’i tüüpi kaubikutest, need jäävad edasi?

Jah, ses mõttes on talle tehase N1 kategooria antud. See, kui ma inimesena vaatan peale, et kas on kaubik või ei, pole antud juhul kriteerium, meie aktsepteerime liiklusregistrit.

Millised uued võimalused või maksuriskid autode maksustamisel tekivad?

Kes senini väga ei tahtnud maksta, tõenäoliselt ei taha ka järgmisel aastal. Mingi osa, kellel on väikese võimsusega autod, kes pole täna tahtnud väga maksta, otsustavad, et hea uni ja südamerahu maksavad rohkem ja asuvad ehk maksma.

Kas auto registreerimine Lätti annab maksusoodustust?

Erisoodustuse kontekstis mitte. Kui ta on Lätti nt registreeritud, siis me ei räägi liiklusregistri märkest, kuid see ei ole üks-ühele erisoodustusmaksuga seotud. Kui me räägime Lätti, Poola või Tšehhi autode registreerimisest, siis on teised põhjused, mis ei pruugigi olla maksude tõttu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. October 2017, 14:38

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing