"Ühistu ei pea tegelema kellegi üüriliste korralekutsumisega ning iga korteriomanik peab aru saama, et ühistu ees vastutab ka üürniku tekitatud kahju eest omanik," selgitas Eesti Korteriühingute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ja lisas, et korteriomanik peab hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nõue kehtib kõigile, kes omaniku valduses olevat korterit ajutiselt kasutavad. "Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib eemal," rõhutas Mardi.

Külma ajal võib probleem tekkida sellest, et üürniku puudumisel jäetakse korter tühjalt seisma, küte keeratakse maha ning seetõttu kannatab kogu maja kütte- ja veesüsteem. "Uus seadus ütleb väga selgelt, et korteriomanik kohustub muu hulgas hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta," selgitas Mardi.

Kui seni on korteriühistud sageli hädas korteriomaniku ülesleidmisega - kontaktandmed on vananenud, inimene vahetanud elukohta ja telefoninumbrit -, siis uus seadus peaks omanikega kontakteerumise ühistule lihtsamaks tegema. "Seaduse järgi on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma sidevahendite andmed. Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi," selgitas Mardi. "Kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht."