Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lätlased ostavad Eesti napsufirma

    Remedia kaup 2009. aastal Stockmannis.Foto: Julia-Maria Linna

    Eestiski hulgiäris tegutsev Läti alkoholikett Amber plaanib osta Eesti värvikireva ajalooga napsufirma Remedia, oma senise konkurendi.

    Kiiult Kuusalu kolhoosist välja kasvanud Remedia oli taasiseseisvunud Eesti üks esimesi erakapitalil põhinevaid ettevõtted, juba 1991. aastal sai firma õiguse toota alkohoolseid jooke. Kuna viinamonopol kuulus toona veel riigi omanduses olnud Livikole, tuli esialgu läbi lüüa lahjema alkoholi turul.
    Tegelikult juba 1990. aastal välja mõeldud munaliköör Kiiu Torn on ka praegu üks firma tuntumaid tooteid. Peagi sai ettevõte hakata tootma juba ka kangemat napsu ning tõi turule näiteks Saare Džinni ja viina Monopol.
    Praegu toob Remedia alkoholi ka maale ning müüb seda edasi. Importkaubamärkide seas on näiteks Tsarskaja Vodka Venemaalt, Hardy konjak Prantsusmaalt ning Barclay viski Šotimaalt, samuti Gruusiast pärit Tbilvino veinid.
    Remedia omanike ajalugu on olnud värvikas ning väikeaktsionäride hulk kohati olnud väga lai, nagu kohane ühele esimestest tärkava kapitalismi tegijatest. Viimati toimusid alkoholitootja omanikeringis muudatused 2009. aastal, kui firma enamusomanikuks sai firma, mis toona kandis nime Slavianskaya Group OÜ, ent on nüüd äriregistrisse kantud kui Remedia Holding.
    Äriregistri järgi kuulub Remedia Holdingust enam kui 90% Briti eraisikule Stephen John Goldsmithile. Umbes 8% suurune pakk on Šveitsis registreeritud ettevõtte Rysaffe Fiduciaires SARL re the Paddington Trust omanduses.
    Nüüd aga on oodata uut suurtehingut alkoholiturul. Nimelt tahab Läti suur alkoholitootja Amber Beverage Group firma ära osta. Amberil on äri püsti ka Eestis – siin on neil hulgimüügiettevõte Amber Distribution ja kogu Baltikumi kattev logistikavõrk. Lätis ja Leedus on firmal ka jaepoodide kett umbes 70 kauplusega.
    Sõna on konkurentsiametil
    Lisaks teiste brändide (edasi)müügile toodab Amber ka ise napsu. Eestlaste seas ilmselt kuulsaim on Amberi kaupadest Riia Palsam, ent firmale kuulub näiteks ka Moskovskaja Vodka ning merevaiguga filtreeritud Amber Vodka. Firma toodab alkoholi Lätis ja Mehhikos. Kokku ekspordib lätlaste firma kaupa maailma umbes 170 turule ning ettevõttele kuulub üle 130 kaubamärgi, selgub konkurentsiametile esitatud taotlusest.
    Kuna nii Amber kui Remedia müüvad Eestis nii enda kui ka teiste alkoholi, näiteks hulgi brändit, bittereid, likööre, džinni, viina, viskit ja veini, on ostutehinguks vaja regulaatori heakskiitu. Konkurentsiametile esitatud teatas möönavad firmad, et äris on teatud horisontaalsed seosed ehk tegutsetakse samal turul.
    „Koondumise tulemusena ei teki ega tugevne turgu valitsev seisund ühelgi kaubaturul ega kahjustu konkurents oluliselt mõnel muul viisil,“ lubavad Amber Beverage Group ja Remedia. Konkurendi ostmise soovi põhjendab Amber aga sooviga optimeerida oma finantsressursse ning mitmekesistada tooteportfelli.
    Eesti turul tegutseb lätlaste hulgimüügi ja logistikaga tegelev firma Amber Distribution Estonia OÜ, mis teenis mullu 12,8 miljonit eurot käivet, kasvades 9%. Samas oli firma korralikus kahjumis – miinust kogunes koguni 605 000 euro jagu.
    Peaasjalikult kahjumi tõttu läksid rappa ka muud Amber Distribution Estonia finantsnäitajad. Eelmise aasta lõpetas firma negatiivse oma- ja käibekapitaliga ning firma lühiajalised kohustused ületasid lühiajalisi varasid. Juhatus tegi lätlastest omanikele ettepaneku seaduses ette nähtud normaalsed näitajad taastada.
    Kahjumis ka Remedia
    Maaletoomise ning edasimüügiga tegeleva firma 2016. aasta tulemusi mõjutasid peamiselt firmasisesed toimingud nagu müügi- ja turundusmeeskonna restruktureerimine ning distrubitsiooni laiendamine, selgub aruandest. Konsolideeriti ka tooteportfelli nign alustati koostööd uute edasimüüjatega, kes tarnisid Amberi kaupa Eesti-Läti piiripoodidesse ning laevadele.
    Välistest teguritest olid aga suurima mõjuga aktsiisimäärade tugev tõus mullu veebruaris, tooraine kallinemisega kaasa tulnud tarnijatepoolne hinnatõus, üldise alkoholitarbimise langus vähemalt 6% jagu (9,93 litirile täiskasvanud elaniku kohta) ning järjest kasvav piirikaubandus.
    Ostetav Remedia lõpetas 2016. aasta samuti kahjumis, erinevalt Amberi firmast kahanes ka ettevõtte käive. Juhatus selgitab majandusaasta aruandes, et 11% jagu 6,8 miljonile eurole langenud müügitulu kahanemise taga on Eesti siseturu müügilangus.
    Remedia puhaskahjum ulatus 250 000 euroni. Ettevõte selgitas, et kasumlikkust on üha rohkem mõjutanud tihe konkurents. Tulemusi survestasid ka mullu tõusnud alkoholiaktsiis ning piirikaubanduse mõjud, seetõttu ei täidetud ka 2016. aastaks seatud eesmärke.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.