ELi põhjapoolsed liikmesriigid, teiste hulgas Eesti, on vastu Prantsusmaa ja Saksamaa kavale reformida Euroopa Liitu, kirjutab Euobserver.
Euroopa Liidus tuleks hoiduda otsustusõiguse suuremast kontsentreerimisest kesksele tasandile ja peaks keskenduma teemadele, millele on liikmesriikide seas suurem toetus, kirjutasid Hollandi, Iirimaa, Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu rahandusminister ühises kirjas.
Kiri avalikustati pärast pühapäeval Saksa sotsiaaldemokraatidelt toetuse saanud koalitsioonilepet, mis muu hulgas toetab Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni reformiplaane Euroopa Liidu senisest suurema keskjuhtimise loomiseks.
Macron on teinud ettepaneku koostada Euroopa Parlamendile alluv euroala eelarve ja Euroopa Valuutafond ning asutada Euroopa Nõukogu juurde euroala rahandusministeerium. Saksamaa kantsler Angela Merkel nõustus koalitsiooniläbirääkimiste käigus sellest mõnevõrra leebema versiooniga.
Põhja-Euroopa riigid, mille seas on nii ELi asutajariik Holland kui ka euroalasse mitte kuuluvad Rootsi ja Taani, vaidlevad vastu mõttele kiirendada reforme euroala eelistavalt ega nõustu plaaniga allutada näiteks kriisi sattunud liikmesriikide abiprogrammid europarlamendile.
Praegu abiprogrammidega tegelevat Euroopa stabiilsusmehhanismi tuleks küll põhjapoolsete liikmesriikide hinnangul tugevdada, kuid lõplik otsustus peaks kindlalt jääma liikmesriikide kätte.
Macroni ettepanekud on leidnud toetust ka Euroopa Komisjonis, mis on teinud ka ettepaneku kanda majanduskriisi korral ühisest eelarvest liikmesriikide investeeringute kulusid. Eesti jäi juba toona eriarvamusele.
Majandus- ja rahandusliidu suurema integreerimise kohta kirjutasid Põhja-Euroopa rahandusministrid aga, et reformide tegemine ja vajalike puhvrite kogumine jäägu iga liikmesriigi enda kanda, küll siis nendest puhvritest saavad kõik teha ka vastutsüklilisi investeeringuid.
Rahandusministrid soovitasid jätkata pangaliidu lõpule viimisega ning siduda ELi toetusfondide tegevus senisest enam struktuurireformidega liikmesriikides.