Maksuamet kutsub ühemehefirmad korrale

MTA maksuauditi osakonna juhataja asetäitja Eilika Pruul ja otseste ja kaudsete maksude talituse juhataja Tiina Normak hakkavad OÜtajaid veenma endale palka maksma.  Foto: Andres Haabu
Kristjan Pruul • 3. aprill 2018 • 5 min
Jaga lugu:

Maksuameti sihikule jõudsid ühemehefirmad, mis maksavad palga asemel dividendi.

Osanikust juhatuse liikmed või osanikust töötajad kipuvad töötasu asemel saama kas ainult dividendi või dividendi ja miinimumpalka, ütles maksuameti otseste ja kaudsete maksude talituse juhataja Tiina Normak.

Eelmise aasta andmeid vaadates leidis maksuamet 702 ettevõtet, kus töötasu ei saanud keegi, aga dividende maksti 13 miljonit eurot. Ettevõtteid, kus juhatuse liikmed ja pereliikmetest töötajad said ainult miinimumpalka, oli 799 ning dividende maksid nad 15 miljonit eurot.

28miljonit eurot maksti eelmisel aastal dividende neis 1500 ettevõttes, kus töötajad puudusid või olid tööl ainult pereliikmed, aga ei juhatuse liikmele ega pereliikmetele ei makstud rohkem kui miinimumpalka.

Ettevõtjate võrdset kohtlemist nõudis juba ringkonnakohtu 2009. aasta otsus, mis ütles, et maksueeliste andmine dividendi makstes ei ole põhjendatud ning see riivab ka avalikku õiglustunnet. Äripäev on kirjutanud teemast korduvalt

Maksuamet soovib nüüd alustada kõnelusi selliste ettevõtetega ja selgitada välja, kuidas on võimalik iga kuu käivet teha, kasumit teenida ja ka dividendi maksta nii, et töötajate panus põhimõtteliselt puudub, selgitas maksuameti maksuauditi osakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul.

Pruuli sõnul nähtub andmetest sageli, et madalat töötasu või töötasu puudumist kompenseerib  sage dividendi väljamakse. "Viiendik meie valimist on sellised, kes maksavad dividendi iga kuu või üle ühe kuu. On ka neid, kes maksavad kord kvartalis või lihtsalt paar korda aastas," selgitas ta.

Maksuamet kutsub nüüd selliseid ettevõtteid vestlustele. Alustatakse ettevõtjatest, kel mujal töösuhe puudub, kes maksuameti andmetes esinevadki ainult oma ettevõtte dividendisaajana.

Võib-olla on kõik korras

Normak märkis, et konsultatsioonide käigus võibki selguda, et tegemist on väärtpabereid hoidva ettevõtte või kinnisvarafirmaga, kus tegelik töö ostetakse kolmandate isikute käest sisse. "Siis on kõik korras, sest inimene saabki omanikutulust elada. Meid huvitavad ennekõike need juhatuse liikmed, kes piltlikult öeldes objektil tööd teevad," rääkis Normak.

Ka ei saa maksuamet Normaku sõnul kellelegi öelda, et tuleb turutingimustel palka maksta, kui ettevõttel äri ei edene. "Kui külapoe omanik töötab müüjana, aga käivet ei ole, siis ei saa ta võib-olla miinimumpalkagi, dividendist rääkimata. Meie räägime ettevõtetest, kelle stabiilset rahavoogu on näha välja makstud dividendi pealt," ütles ta.

Dividendi võib ühemehefirma endale ka edaspidi maksta, aga see ei tohi asendada töötasu. Viimane peab aga vastama turutingimustele. Mingit täpset valemit, kuidas turutingimusi arvutada, ei ole. Arvesse tuleb võtta piirkonda, sektorit ja muid väiksemaid asjaolusid. Maksuamet hakkab esimese hooga kasutama neile teada olevaid andmeid ja statistikaameti palgauuringuid.

Hiljem peaks asi täpsemaks muutuma maksukorralduse seaduse uuendusega, kui töötamise registrisse hakatakse kandma nii ametinimetusi kui ka piirkondi, kus töötaja töötab.

MTA juriidilise osakonna valdkonnajuht Tanel Ruusmaa avaldas lootust, et riigikogu jõuab eelnõu kevadisel istungjärgul seaduseks kuulutada. "Töötajate registri muudatused saaksid siis jõustuda juba juulist, halvemal juhul lükkub see järgmisse aastasse," märkis ta.

Palju sõltub ka tegelikest dividendimaksetest, ütles Normak. Kui sektoris on keskmine palk 1500 eurot, aga inimene saab palka ja dividende kokku nii palju, et aastas tulebki 1500 eurot kuus, siis järelikult oleks selle kõik ju võinud ka palgana välja maksta.

6,5miljonit eurot on laekunud 2,5 aastaga lisaks tööjõumakse tänu töösuhte varjamise vastasele kampaaniale, kus selgitati, et juhatuse liikmetele tuleks maksta tasu töölepingu, mitte arvete põhjal. 

Eelmine kampaania tõi 6,5 miljonit eurot

Praegu on Pruuli sõnul maksuametil ootus, et ettevõtjad hindavad ära oma aktiivse panuse ettevõtte tegevusse ja määravad sellest lähtuvalt ka töötasu.

Põhjust optimismiks annab maksuametile eelmine kampaania, mille käigus selgitati, millal on tegu teenuse ja millal töösuhtega. 2015. aastal leidis maksuamet 1250 ettevõtet, kellest 40 protsendiga peeti ka kõnelusi. "Esmane kriteerium oli meil tollal, et ettevõte, mis konsultatsiooniteenust sisse ostis, tegi seda isikult, kes varem oli olnud sama ettevõtte juhatuse liige või töötaja. Need, kes nõustamisel käisid, oma maksukäitumist ka muutsid," rääkis Pruul.

Tulemus oli maksuameti hinnangul üllatavalt hea. "Konsulteeritav kuulas meid ära, võttis endale mõtlemisaega ja lõpuks tegi otsuse," lisas ta. Kampaania tulemusel on viimase kahe ja poole aasta jooksul laekunud tööjõumakse täiendavalt 6,5 miljonit eurot. Sellest julge veerand on ameti hinnangul kaudne mõju, see tähendab mitte konkreetsete konsultatsioonide tulemusel suurenenud maksed.

Mait Palts, kaubandus-tööstuskoja direktor

Kümme aastat on seda oodatud

Vajalik algatus, sellest juhendist on räägitud varsti juba kümme aastat ja nüüd on see vähemalt mingil kujul olemas. Loodetavasti ei ole tegemist staatilise dokumendiga, vaid et sinna juhendisse tuleb järjest juurde näiteid, kuidas ühel või teisel korral on õige käituda.

Ilmselge, et palju, mis esmapilgul tundub lihtne, ei pruugi seda tegelikult olla. Seetõttu on tervitatav ka maksuameti viimaste aastate tegevus, kus inimestele antakse võimalus asja selgitada ja oma käitumist muuta, mitte ei hakata kohe karistama. Aga eks kui on vaja karistada, siis küllap saadakse ka sellega hakkama.

Maksuameti tegevust juhatuse liikmete töösuhte varjamise kampaaniaga võib pidada üldiselt tulemuslikuks, oli palju ettevõtjaid, kes said aru ja oma käitumist muutsid. Võib öelda, et seal anti ka kõigepealt pehmete meetmetega mõista, mida tuleb muuta ja sellel oli tulemust. Ja vastupidi, kui ei saadud aru ja maksuametil põhjendatud kahtlus jäi, siis mindi kohale ja kontrolliti ja saadi ikkagi soovitud tulemus.

Seekord minnakse perefirmade uksele koputama 

Töösuhte varjamise puhul oli praeguse kampaaniaga võrreldes siiski kaks olulist vahet. Esiteks ostsid juhtidelt konsultatsiooniteenust sisse pigem suurema käibega ettevõtted, mille maksukäitumist võiks olla lihtsam mõjutada. Selle kinnituseks on asjaolu, et poolest tuhandest konsultatsioonist vaid neli lõppesid maksuotsuste tegemisega, ülejäänud leidsid rahumeelse lahenduse.

Teiseks oli riigikohus langetanud neli soodsat otsust, millele dividendi ja palkade küsimuses midagi sama head vastu panna ei ole.

"Töösuhte varjamise asjades oli meil seljatagune tugevam, nüüd minnakse praktikat looma," möönab Pruul. Kui dividendide maksmisest elatuvad perefirmad niisama positiivselt ei reageeri, ollakse valmis alustama maksumenetlustega, vajadusel kohtusse minema ja siis juba tekkinud praktika abil ikkagi asjadesse muutus tooma.

Kõigi ettevõtetega Pruuli sõnul rääkida ei jõuta ja maksuhalduri abil tegelikult makse koguda ei saagi. Ühiskonnas tuleks laiemalt aru saada, et igaüks peab oma panuse andma, leidis ta.

Karistada ei tahakski

Kedagi tagasiulatuvalt Normaku sõnul karistama ei hakata, vaid antakse võimalus tegevust muuta. "Ka tegeliku töösuhte varjamise puhul ei läinud me varasemaid perioode kontrollima või seal midagi parandama, alustasime 2015. aastal, aga 2013. aasta lepingutest ei kõnelenud."

Pruul ütles, et maksuameti eesmärk on saavutada parem tulemus ettevaatavalt, kindlustada, et ettevõtted maksukäitumises muudatused teevad ja seda ka edaspidi. Selle nimel on võimalik ettevõtetele ka aega anda, et rahavood korda sättida, läbi mõelda, mis ulatuses see tööpanus juhatuse liikmel ikkagi on.

"Ei maksa karta, et kui ettevõtja helistab meie infotelefonile ja küsib nõu, et siis on tema kohe järgmine kontrolliobjekt. Vastupidi, kui meile tekib kindlus, et ettevõtja on aru saanud ja teeb vajalikud muudatused, siis rohkem me sel teemal ei sekku," lisas ta.

Teisipäeval avaldab maksu- ja tolliamet kodulehel juhendi, kuidas arvestada ettevõtte omanikele/juhatuse liikmetele töötasu.

Juhendi koostamisel konsulteeriti nii ettevõtlusorganisatsioonide kui ka maksunõustamisega tegelevate ettevõtetega.

Võetakse ühendust 1500 ettevõtjaga, kes eelmisel aastal dividendide maksmisest hoolimata endale ega pereliikmetele üle miinimumpalga töötasu maksta ei soovinud.

See ei puuduta inimesi, kes töötavad mõnel teisel töökohal, kelle ettevõtted ei saanud kasumit ega maksnud dividende.

Kõigil, kel enda ettevõttega seonduv sel teemal küsimusi tekitab, soovitab maksu- ja tolliamet pöörduda maksuameti konsultantide poole.

Arvesse võetakse edasist maksukäitumist ja turupõhist töötasu maksmist, maksuamet eelmiste aastate töötasude/dividendide maksmist sellisel juhul muutma ei tule.

Allikas: maksu- ja tolliamet

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt