Skandinaavia jäi Eesti tootjale kitsaks

Metaprindi juht Martti Lemendik nimetab suurima tunnustusena seda, kui nende Saksamaa klient soovitas neid Šveitsi ettevõttele.   Foto: Tiit Blaat / Ekspress Meedia / Delfi
Eero Tohver • 30. aprill 2018
Jaga lugu:

Selgub, et Kesk-Euroopas võib tootmine olla päris soodne ning Skandinaavia võib Eesti firma jaoks osutuda liiga väikseks turuks.

Eksporditurgudel suurt edu saavutanud Metaprindi juht Martti Lemendik rääkis, et Hollandis, kuhu Metaprint on ehitanud oma tehased, on palgakulud Eestiga võrreldes juba peaaegu samal tasemel.

Metaprint on paisunud niivõrd suureks, et Skandinaavia kogunõudluse suudaksid nad ära rahuldada 8päevase tootmistsükliga. Ka Eesti jaoks võivad suured naabrid väiksed olla, nentis Lemendik Äripäeva raadiosaates “Ekspordivedurid”.

2000 Metaprint iseseisvus ja jätkas plekile trükkimise ja lakkimise teenuste pakkumist.2003 Tootmisportfelli lisati aerosoolpudelite tootmine2005 Aerosoolpudelite tootmise vabrik avati ka Pärnus2006 Alustati aerosoolpudelite põhjade ja ülemiste otsade tootmisega2010 Avati uus aerosoolpudelite tootmise tehas Tallinnas2011 Avati uus logistikakeskus TallinnasAllikas: Metaprint

Millal Metaprint rohkem eksporditurgudele vaatama hakkas?

Hakkasime 2008. aastal väga intensiivselt selle suunas liikuma. Võib öelda, et tulemusi polnud vaja pikalt oodata. Meil oli kiire kasvuperiood – juba 2009. aastal meie maht kahekordistus. Kui rääkida absoluutnumbritest, siis 2008. aastal tootsime 50 miljonit ühikut toodangut. 2009. aastal tõusis see ligi 100 miljoni ühikuni. Praegu toodame umbes 300 miljonit aerosoolpakendit aastas, mis teeb meid Euroopas teatud segmendis kõige suuremaks tootjaks.

Kõlab võimsalt. Kas Metaprindil on lisaks Eestile veel kuskil tehaseid?

Eestis on tööjõuga kitsas ja riik pole ka nõus aitama. Oleme ülesande lahendanud selliselt, et rahvusvahelistel turgudel tuleb töö endale kätte võidelda, aga koju me seda enam ei too. See töö tuleb teha ära mujal. Selle tõttu omame tootmisüksusi ka kahes välisriigis – nendeks on Venemaa ja Holland. Nende kahe riigi kohta teame üsna palju ja kui keegi tahab nõu saada, siis võime seda ka lahkelt jagada.

Venemaal tootmine kõlab loogiliselt, aga miks panna tootmine püsti Hollandis, kus kulud võiksid olla ju suuremad?

Nii ja naa. Ma ütlen nüüd laiemale publikule ühe saladuse välja. Tegelikkuses ei pruugi Kesk-Euroopas olla kulud suuremad kui Eestis. Pean isegi tunnistama, et jutt käib tööjõukuludest. See vahe on muutunud väga väikeseks. Brutopalgad on riikides väga erinevad, aga meil on ettevõtjal suur sotsiaalmaksukoormus. Teistes riikides pole see nii suur. Kui arvestada palk ja maksud kokku, jäävad vahed paarikümne protsendi juurde.

Kas klientide lähedus ja logistilised eelised tasandavad vahe ära?

“Ekspordivedurid” oli eetris 26. märtsil.

Saadet toetab Uptime.

Jah. Kuna oleme Beneluxi turul juhtiv ettevõte, tahtsime teenuse kättesaadavust paremaks muuta. Holland võimaldab meil ka kaugemale ulatuda. Tarbime aastas kuskil 30 000 tonni terast – seda on rohkem, kui kulub tervel Eesti ehitussektoril. Mahud on suured ja praegu oleme sunnitud seda tooma Saksamaalt ja Hollandist toorainena Eestisse. Seejärel liigub toode pakendina tagasi Kesk-Euroopasse. Terast veame 2000–3000tonniste laevadega ja see pole tehastele väga mugav.

Tootmissisendi puhul on olulised hind ja teenindus. Mis on veel olulised võtmesõnad, millega Metaprint konkurentidest eristub?

Oleme võtnud oma lipukirjaks paindlikkuse, kiiruse ja kvaliteedi. Me tulime teistest konkurentidest hiljem turule ning tehnoloogiline pagas on selle võrra moodsam. See annab meile mõningase eelise. Teine asi on mõtteparadigma – oleme seadnud eesmärgiks, et suudame alati rahuldada kliendi vajadused, sõltumata sellest, kas kliendil on kõrghooaeg või on tarnija teinud eksimuse. Kui klient vajab lühiajaliselt nädalaga näiteks miljon ühikut rohkem toodet, siis suudame selle täita tavapärase tarneajaga.

Meie konkurendid on seni pakkunud teenust, kus tarneajaks on 6 nädalat minimaalselt. Meie oleme kehtestanud turgudel reegli, et tarneaeg on 14 päeva. Kliendil on selles mõttes väga lihtne sellega arvestada.

Milline eksport välja näeb?

Kui suur osa läheb välismaale ja kui palju Eestisse? 2000ndate alguses oli meie eksport paarkümmend protsenti. Tänaseks on ekspordi osakaal kasvanud 85 protsendini. Ülejäänud 15 protsenti katavad ära kaks Eesti klienti. Võin ka kohe lisada, et nende toodang liigub 100 protsenti ekspordiks. Kui ausalt öelda, siis alla poole protsendi meie toodangust jääb lõpuks Eesti riiki.

Kuidas olete endale kliendid leidnud?

Kui sul pole rahvusvahelistel turgudel välja kujunenud mainet, siis on tegemist väga suure väljakutsega. Ekspordi puhul ei kehti ütlus, et hunt kodu lähedalt ei murra. Meie vaatasime kõigepealt Skandinaavia riikide poole. Tuleb tunnistada, et meie riigiisad hindavad tegelikult Skandinaavia riikide suurust üle – usutakse, et see on koht, kus Eesti majandus saab õnnelikuks. Tegelik suur äri käib ikkagi Kesk-Euroopas. Me alguses läksime Soome ja Rootsi, sealt liikusime Taani ja Norrasse. Kui liidame need neli riiki kokku, siis suudame nende riikide kogu aasta vajaduse täita Metaprindis 8päevase töötsükliga. Mõnikümmend miljonit ühikut ja asi on tehtud.

Kui palju teil kliente on ja palju neid juurde tuleb?

Euroopas on meil kliente umbes 30–40. Hoopis teine olukord on Venemaal – sealne turg on killustunud ja kliente on 50–60. Venemaal ei ole toimunud suuremat konsolideerimist, Kesk-Euroopas on see laine juba üle käinud. Üks suur klient on meil Henkel. Veel 2000ndate alguses oli Henkelil kokku 17 tarnijat, nüüd on neid alles paar tükki ja meie oleme sinna ringi jäänud.Meie jaoks on suurim tunnustus see, kui Saksamaa klient soovitab meid Šveitsi ettevõttele. See on selline sisemine päike, mis sinus tekib, sest sa saad aru, et tegemist on nõudlike klientidega. Kui peetakse vajalikuks veelgi suurema nõudlikkusega riikidesse edasi soovitada, siis järelikult teeb meie meeskond midagi hästi.

Milline on Metaprint 2, 5 või 10 aasta pärast?

Paneme ennast proovile teistes riikides tootmisega. Oleme omandanud vaikselt teadmise, kuidas toimetada siit ida pool. Nüüd õpime, kuidas asi käib lääne pool. Praegu on meie jaoks väga huvitavad ka Ameerika Ühendriigid ja Aafrika. Euroopas näeme, et tootmisega on võimalik tegeleda Suurbritannias.intervjuu kirjutas kokku Mait Kraun

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt