Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skandinaavia jäi Eesti tootjale kitsaks

    Selgub, et Kesk-Euroopas võib tootmine olla päris soodne ning Skandinaavia võib Eesti firma jaoks osutuda liiga väikseks turuks.

    Eksporditurgudel suurt edu saavutanud Metaprindi juht Martti Lemendik rääkis, et Hollandis, kuhu Metaprint on ehitanud oma tehased, on palgakulud Eestiga võrreldes juba peaaegu samal tasemel.
    Metaprint on paisunud niivõrd suureks, et Skandinaavia kogunõudluse suudaksid nad ära rahuldada 8päevase tootmistsükliga. Ka Eesti jaoks võivad suured naabrid väiksed olla, nentis Lemendik Äripäeva raadiosaates “Ekspordivedurid”.

    2000 Metaprint iseseisvus ja jätkas plekile trükkimise ja lakkimise teenuste pakkumist.2003 Tootmisportfelli lisati aerosoolpudelite tootmine2005 Aerosoolpudelite tootmise vabrik avati ka Pärnus2006 Alustati aerosoolpudelite põhjade ja ülemiste otsade tootmisega2010 Avati uus aerosoolpudelite tootmise tehas Tallinnas2011 Avati uus logistikakeskus TallinnasAllikas: Metaprint

    Millal Metaprint rohkem eksporditurgudele vaatama hakkas?
    Hakkasime 2008. aastal väga intensiivselt selle suunas liikuma. Võib öelda, et tulemusi polnud vaja pikalt oodata. Meil oli kiire kasvuperiood – juba 2009. aastal meie maht kahekordistus. Kui rääkida absoluutnumbritest, siis 2008. aastal tootsime 50 miljonit ühikut toodangut. 2009. aastal tõusis see ligi 100 miljoni ühikuni. Praegu toodame umbes 300 miljonit aerosoolpakendit aastas, mis teeb meid Euroopas teatud segmendis kõige suuremaks tootjaks.
    Kõlab võimsalt. Kas Metaprindil on lisaks Eestile veel kuskil tehaseid?
    Eestis on tööjõuga kitsas ja riik pole ka nõus aitama. Oleme ülesande lahendanud selliselt, et rahvusvahelistel turgudel tuleb töö endale kätte võidelda, aga koju me seda enam ei too. See töö tuleb teha ära mujal. Selle tõttu omame tootmisüksusi ka kahes välisriigis – nendeks on Venemaa ja Holland. Nende kahe riigi kohta teame üsna palju ja kui keegi tahab nõu saada, siis võime seda ka lahkelt jagada.
    Venemaal tootmine kõlab loogiliselt, aga miks panna tootmine püsti Hollandis, kus kulud võiksid olla ju suuremad?
    Nii ja naa. Ma ütlen nüüd laiemale publikule ühe saladuse välja. Tegelikkuses ei pruugi Kesk-Euroopas olla kulud suuremad kui Eestis. Pean isegi tunnistama, et jutt käib tööjõukuludest. See vahe on muutunud väga väikeseks. Brutopalgad on riikides väga erinevad, aga meil on ettevõtjal suur sotsiaalmaksukoormus. Teistes riikides pole see nii suur. Kui arvestada palk ja maksud kokku, jäävad vahed paarikümne protsendi juurde.
    Kas klientide lähedus ja logistilised eelised tasandavad vahe ära?

    “Ekspordivedurid” oli eetris 26. märtsil.

    Saadet toetab Uptime.

    Jah. Kuna oleme Beneluxi turul juhtiv ettevõte, tahtsime teenuse kättesaadavust paremaks muuta. Holland võimaldab meil ka kaugemale ulatuda. Tarbime aastas kuskil 30 000 tonni terast – seda on rohkem, kui kulub tervel Eesti ehitussektoril. Mahud on suured ja praegu oleme sunnitud seda tooma Saksamaalt ja Hollandist toorainena Eestisse. Seejärel liigub toode pakendina tagasi Kesk-Euroopasse. Terast veame 2000–3000tonniste laevadega ja see pole tehastele väga mugav.
    Tootmissisendi puhul on olulised hind ja teenindus. Mis on veel olulised võtmesõnad, millega Metaprint konkurentidest eristub?
    Oleme võtnud oma lipukirjaks paindlikkuse, kiiruse ja kvaliteedi. Me tulime teistest konkurentidest hiljem turule ning tehnoloogiline pagas on selle võrra moodsam. See annab meile mõningase eelise. Teine asi on mõtteparadigma – oleme seadnud eesmärgiks, et suudame alati rahuldada kliendi vajadused, sõltumata sellest, kas kliendil on kõrghooaeg või on tarnija teinud eksimuse. Kui klient vajab lühiajaliselt nädalaga näiteks miljon ühikut rohkem toodet, siis suudame selle täita tavapärase tarneajaga.
    Meie konkurendid on seni pakkunud teenust, kus tarneajaks on 6 nädalat minimaalselt. Meie oleme kehtestanud turgudel reegli, et tarneaeg on 14 päeva. Kliendil on selles mõttes väga lihtne sellega arvestada.
    Milline eksport välja näeb?
    Kui suur osa läheb välismaale ja kui palju Eestisse? 2000ndate alguses oli meie eksport paarkümmend protsenti. Tänaseks on ekspordi osakaal kasvanud 85 protsendini. Ülejäänud 15 protsenti katavad ära kaks Eesti klienti. Võin ka kohe lisada, et nende toodang liigub 100 protsenti ekspordiks. Kui ausalt öelda, siis alla poole protsendi meie toodangust jääb lõpuks Eesti riiki.
    Kuidas olete endale kliendid leidnud?
    Kui sul pole rahvusvahelistel turgudel välja kujunenud mainet, siis on tegemist väga suure väljakutsega. Ekspordi puhul ei kehti ütlus, et hunt kodu lähedalt ei murra. Meie vaatasime kõigepealt Skandinaavia riikide poole. Tuleb tunnistada, et meie riigiisad hindavad tegelikult Skandinaavia riikide suurust üle – usutakse, et see on koht, kus Eesti majandus saab õnnelikuks. Tegelik suur äri käib ikkagi Kesk-Euroopas. Me alguses läksime Soome ja Rootsi, sealt liikusime Taani ja Norrasse. Kui liidame need neli riiki kokku, siis suudame nende riikide kogu aasta vajaduse täita Metaprindis 8päevase töötsükliga. Mõnikümmend miljonit ühikut ja asi on tehtud.
    Kui palju teil kliente on ja palju neid juurde tuleb?
    Euroopas on meil kliente umbes 30–40. Hoopis teine olukord on Venemaal – sealne turg on killustunud ja kliente on 50–60. Venemaal ei ole toimunud suuremat konsolideerimist, Kesk-Euroopas on see laine juba üle käinud. Üks suur klient on meil Henkel. Veel 2000ndate alguses oli Henkelil kokku 17 tarnijat, nüüd on neid alles paar tükki ja meie oleme sinna ringi jäänud.Meie jaoks on suurim tunnustus see, kui Saksamaa klient soovitab meid Šveitsi ettevõttele. See on selline sisemine päike, mis sinus tekib, sest sa saad aru, et tegemist on nõudlike klientidega. Kui peetakse vajalikuks veelgi suurema nõudlikkusega riikidesse edasi soovitada, siis järelikult teeb meie meeskond midagi hästi.
    Milline on Metaprint 2, 5 või 10 aasta pärast?
    Paneme ennast proovile teistes riikides tootmisega. Oleme omandanud vaikselt teadmise, kuidas toimetada siit ida pool. Nüüd õpime, kuidas asi käib lääne pool. Praegu on meie jaoks väga huvitavad ka Ameerika Ühendriigid ja Aafrika. Euroopas näeme, et tootmisega on võimalik tegeleda Suurbritannias.intervjuu kirjutas kokku Mait Kraun
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.