"Elektri hind on aastaga märkimisväärselt ülespoole liikunud tänu madalale veetasemele Põhjala hüdroelektrijaamades, tootmissisendite kallinemisele ja tavapärastele remonttöödele energia tarbimise madalhooajal," märkis Elmik.

Mootorikütuste hind kasvas nii kõrgemate aktsiisimäärade kui ka nafta hinna tõusu tõttu. Elmik lisas, et nafta hind, 75 USD barreli kohta, oli juulis poole kallim kui aasta tagasi. Nafta hinda toetavad tugev nõudlus ja tarneprobleemid Iraanis ja Venezuelas. Swedbanki hinnangul püsib nafta hind tänavu üle 70 USD barreli kohta ja langeb siis veidi järgmisel aastal.

Toiduainete hinnatõus oli juulis tagasihoidlik, alla 2 protsendi - kartuli ja suhkru olulise odavnemise tõttu. "Teisel poolaastal peaksid toiduainete hinnad tõusma aeglasemalt tänu kõrgemale võrdlusbaasile aasta tagasi," prognoosis Elmik.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO andmetel alanesid juulis maailmas kõigi peamiste toiduainete hinnad, kuna nõudlus oli madal ja varud piisavad. Teravilja hinda kergitab lähikuudel ilmselt kehv saagikus Euroopas. Toiduainete reaalne müügimaht Eestis väheneb, sest müügikäive kasvab hindadest aeglasemalt. Konkurentsi kasvades on supermarketite kaubanduslik juurdehindlus statistikaameti andmetel aastaga vähenenud.

Swedbanki prognoosi järgi ulatub hinnatõus Eestis sel aastal üle 3 protsendi. "Kaubagruppidest panustavad hinnatõusu kõige rohkem eluase, toit, alkohol ja tubakas. Maksuameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus - keskmine brutopalk kasvas hindadest ligikaudu kaks korda kiiremini - viidates palgatöötajate elujärje jätkuvale paranemisele," ütles Elmik.