Eestiga sarnases suurusjärgus – 2,8 protsenti – tõusid hinnad ka Lätis, kuid mujal euroalas jäi hinnakasv 1–2,6 protsendi vahemikku, selgub esmaspäeval avaldatud andmetest. Kogu Euroopa Liidus oli hinnatõus kõrgeim Rumeenias (4,7%) ja Bulgaarias (3,7%).

Euroala hinnatõus on püsinud 2 protsendi lähedal alates maikuust, kuid enamiku sellest on andnud kütuse ja energia hind, mis augustis oli aastatagusest 9,2 protsenti enam.

Inflatsiooni seirab tähelepanelikult Euroopa Keskpank, mille eesmärk on hoida inflatsioon püsivalt 2 protsendi lähedal. Selle taseme saavutamisel on oodata keskpanga rahapoliitika tugevdamist, mis toob kaasa kodulaenu intresside tõusu. Samas on keskpanga põhitähelepanu alusinflatsioonil, milles ei arvestata just kütuse ja toiduainete hinna kõikumine. Alusinflatsioon oli augustis pelgalt 1,2 protsenti.

Eestis on hinnatõusu viimastel aastatel vedanud paljuski tõusnud aktsiisid, tänavuse tõusu põhisüüdlane on nafta ja elektri hind ning rahandusministeeriumi analüüsi järgi hakkab seda järgmisena mõjutama põua tagajärjel tõusev toiduainete hind.

„Energiahindu on kergitanud ka elektri ja küttepuude oluline kallinemine. Põhjamaades on pikemat aega püsinud ebasoodsad ilmastikuolud ning elektrijaamade hooldus põhjustanud börsielektri märkimisväärse kallinemise,“ kirjutas rahandusministeerium suvises majandusprognoosis.

Kuna sügiskuudel peaks põua mõju aiasaaduste hindades järk-järgult avalduma hakkama, võib eeldada toidu hinna tõusu mõningat kiirenemist. Seejärel peaks vähenenud saagikus mõningase viitajaga levima ka teiste toiduainehindadesse, mõjutades rohkem järgmise aasta inflatsiooni, seisab seal.

Mõnevõrra oodatakse hinnatõusu vähenemist Eestis alles tuleva aasta teises pooles: tänavu tõusevad hinnad eeldatavasti 3,3 ja 2019. aastal 2,8 protsenti. Pärast maksumeetmete mõju taandumist võiks Eesti pikaajalisem hinnatõus jääda 2 protsendi piiridesse ehk euroala keskmisega sarnasele tasemele.