Artikkel
  • Nii euroalas kui ka Eestis on põhiliseks hindu tõstvaks teguriks nafta ja elektri hinna mõju.Foto: EPA
    Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis euroala kiireim hinnatõus

    3,5 protsendini küündinud hinnatõus Eestis oli kõrgeim kogu euroalas, kus aastane inflatsioon oli augustis 2 protsenti, teatas Eurostat. Rahandusministeeriumi hinnangul enne ületulevat aastat hinnakasv suuremat ei pidurdu.

    Eestiga sarnases suurusjärgus – 2,8 protsenti – tõusid hinnad ka Lätis, kuid mujal euroalas jäi hinnakasv 1–2,6 protsendi vahemikku, selgub esmaspäeval avaldatud andmetest. Kogu Euroopa Liidus oli hinnatõus kõrgeim Rumeenias (4,7%) ja Bulgaarias (3,7%).
    Euroala hinnatõus on püsinud 2 protsendi lähedal alates maikuust, kuid enamiku sellest on andnud kütuse ja energia hind, mis augustis oli aastatagusest 9,2 protsenti enam.
    Inflatsiooni seirab tähelepanelikult Euroopa Keskpank, mille eesmärk on hoida inflatsioon püsivalt 2 protsendi lähedal. Selle taseme saavutamisel on oodata keskpanga rahapoliitika tugevdamist, mis toob kaasa kodulaenu intresside tõusu. Samas on keskpanga põhitähelepanu alusinflatsioonil, milles ei arvestata just kütuse ja toiduainete hinna kõikumine. Alusinflatsioon oli augustis pelgalt 1,2 protsenti.
    Eesti hinnatõus jääb kõrgeks ka edaspidi
    Eestis on hinnatõusu viimastel aastatel vedanud paljuski tõusnud aktsiisid, tänavuse tõusu põhisüüdlane on nafta ja elektri hind ning rahandusministeeriumi analüüsi järgi hakkab seda järgmisena mõjutama põua tagajärjel tõusev toiduainete hind.
    „Energiahindu on kergitanud ka elektri ja küttepuude oluline kallinemine. Põhjamaades on pikemat aega püsinud ebasoodsad ilmastikuolud ning elektrijaamade hooldus põhjustanud börsielektri märkimisväärse kallinemise,“ kirjutas rahandusministeerium suvises majandusprognoosis.
    Kuna sügiskuudel peaks põua mõju aiasaaduste hindades järk-järgult avalduma hakkama, võib eeldada toidu hinna tõusu mõningat kiirenemist. Seejärel peaks vähenenud saagikus mõningase viitajaga levima ka teiste toiduainehindadesse, mõjutades rohkem järgmise aasta inflatsiooni, seisab seal.
    Mõnevõrra oodatakse hinnatõusu vähenemist Eestis alles tuleva aasta teises pooles: tänavu tõusevad hinnad eeldatavasti 3,3 ja 2019. aastal 2,8 protsenti. Pärast maksumeetmete mõju taandumist võiks Eesti pikaajalisem hinnatõus jääda 2 protsendi piiridesse ehk euroala keskmisega sarnasele tasemele.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.