Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsus arutas välismaalastest ettevõtjate Eestis pangakonto avamise probleemi lahendamiseks äriseadustiku muutmist.

Reinsalu märkis, et praegu on osaühingu tavamenetluses asutamiseks nõutav, et ettevõte avaks konto Eesti krediidiasutuses, kuid tegelikkuses on rahapesureeglid selle õigustatult raskemaks muutnud. Tema sõnul on pankadel mitteresidentidest klientide puhul keeruline täita põhimõtte "tunne oma klienti" nõudeid.

„Seega on majandusministeeriumi hinnangul tekkinud reaalne probleem, et välismaal asuvad isikud eelistavad takistuste vältimiseks asutada äriühingud mõnes muus riigis,“ tõdes Reinsalu.

Reinsalu sõnul leidis valitsus pärast pikka arutelu, et ilma finantsjärelevalve reegleid lõdvendamata oleks võimalik kasutada äriühingu nimel maksekontot, mis on avatud ükskõik millises muus Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidi- või makseasutuses. Ta lisas, et kuna ka teised Euroopa riikide krediidiasutused peavad paratamatult reegleid täitma, loeksid seal avatud kontod ka Eesti äriõiguse mõttes. "On ilmselge, et Rootsi pangad tunnevad Rootsis elavat klienti ja Saksa pangad Saksamaal elavat klienti ja nõnda edasi. See ei ole üle maakera nii, vaid see on piiratud Euroopa riikidega.“

Äripäev kirjutas täna, et Civitta ja Soraineni koostöös valminud kapitalituru uuringus selgub, et kuna mitteresidentide jaoks on pangakonto ning väärtpaberikonto avamine Eestis keeruline, muudab see meie ettevõtetesse investeerimise keeruliseks.

Civitta ning Sorainen pakuvad välja, et luua võiks deposiidikonto süsteemi, millel on piiratud funktsionaalsus ning mis omakorda välistaks vajaduse väärtpaberikontot üldse omada. Ühe võimaliku lahendusena pakuvad uuringu autorid välja ka hoolsuskohustuse kontseptsiooni loomist, mida turul osalejad peaksid järgima, et riske vähendada. Selged juhised oleksid mugavamad ka pankadele, kes riske hindavad.

Kolmanda tegevusena pakuvad Civitta ning Sorainen välja kutsuda Eestisse rohkem rahvusvahelisi partnereid (näiteks Clearstream), mis aitaksid vähendada vajadust omada Eestis väärtpaberikontot.

Iduettevõtja Ragnar Sass on öelnud, et ka idufirmade buumiks valmistudes on oluline vastata küsimusele, kuidas saavad mitteresidendid siin oma firmale pangakonto luua.