Riigikontroll: riik tegeleb asendustegevusega

"Selle asemel et üha uusi asendustegevusi välja mõelda, peaksime tegelikult otsustama, mida me riigina ikkagi teeme ja mida ei tee, vaatama üle kõik tegevused ja ülesanded. Ning otsustama, kuidas me saame korda need asjad, mis on kõige alus, asjad, mida „kõik juba ammu teavad“, mis on olulised ning millega mittetegelemine või süsteemse tegelemise puudumine viib tagajärgedeni, mis otseselt mõjutavad Eesti heaolu ning ühiskonda,“ lisas ta.

Pensionisüsteemi kulud kasvavad aasta-aastalt ning juba ammu ei ole nende maksmiseks piisanud sotsiaalmaksust laekuvast pensioniosast. Aastal 2017 kasvas puudujääk ligikaudu 380 miljoni euroni.

Otsustus viia töövõimetoetused otse riigieelarvesse on riigikontrolöri hinnangul vaid näilik reform. Summad suurenevad ka edaspidi ning 2022. aastaks suurenevad töövõimetoetuse kulud prognoosi kohaselt vähemalt 360 miljoni euroni.

"Reform on töövõimekaoga inimeste abistamise seisukohast igati vajalik. Samas ei ole töövõimereformiga tehtud muudatus sisuline lahendus riikliku pensionikindlustussüsteemi vaatest," märgitakse raportis.

"Valitsus on astunud ja astumas samme pensionikindlustuse kestlikkuse tagamiseks, kuid võtnud kasutusele ka näilised abinõud," seisab raportis. Riigikontrolli hinnangul on valitsuse initsiatiiv tegeleda pensionisüsteemi jätkusuutlikkusega tervitatav, kuid lahendused peaksid olema eelkõige sisulised.