Äripäev • 12. november 2018
Jaga lugu:

Riigikontroll: riik tegeleb asendustegevusega

Probleemkohad on viimastel aastatel olnud samad, kuid lahendused on visad tulema, leiab riigikontrolör Janar Holm  Foto: Andras Kralla

Riigikontrolör Janar Holm andis riigikogule aastaraporti, milles juhitakse tähelepanu viiele probleemsele valdkonnale, mille hädad on ammu teada, aga pakutud muutused vaid näilikud.

Ülevaates on keskmes pensionikindlustuse süsteem, tervishoiusüsteem, uus töövõime toetamise süsteem ning sise- ja välisturvalisus. „Võib taas öelda, et kõik ju teavad ammu neid probleeme. Teavad, aga lahenduste leidmine kulgeb väga aeglaselt. Just sellepärast ongi tähtis tuua need teemad taas fookusesse,“ nentis riigikontrolör Janar Holm kohtumisel riigikogu esimehega.

Riigikontrolör rõhutas, et tänu kõigi ühistele pingutustele ei ole Eesti kunagi olnud rikkam kui praegu. Riigieelarve tulud on viimase 10 aastaga kasvanud suisa 66%.

„Üksnes rahaga aga siiski riiki ei juhita ja muresid ei lahendata. Saabuvas valimistsüklis ei tohiks järele anda kiusatusele tulla välja üha uute ja uute initsiatiividega, kulukate lubadustega, et oma mõtetest tõrjuda teadmine, et kõigepealt oleks vaja ära lahendada hulk aastaid lahendust oodanud probleemid," ütles Janar Holm.

"Selle asemel et üha uusi asendustegevusi välja mõelda, peaksime tegelikult otsustama, mida me riigina ikkagi teeme ja mida ei tee, vaatama üle kõik tegevused ja ülesanded. Ning otsustama, kuidas me saame korda need asjad, mis on kõige alus, asjad, mida „kõik juba ammu teavad“, mis on olulised ning millega mittetegelemine või süsteemse tegelemise puudumine viib tagajärgedeni, mis otseselt mõjutavad Eesti heaolu ning ühiskonda,“ lisas ta.

Töövõimereform iseenesest vajalik

Pensionisüsteemi kulud kasvavad aasta-aastalt ning juba ammu ei ole nende maksmiseks piisanud sotsiaalmaksust laekuvast pensioniosast. Aastal 2017 kasvas puudujääk ligikaudu 380 miljoni euroni.

Otsustus viia töövõimetoetused otse riigieelarvesse on riigikontrolöri hinnangul vaid näilik reform. Summad suurenevad ka edaspidi ning 2022. aastaks suurenevad töövõimetoetuse kulud prognoosi kohaselt vähemalt 360 miljoni euroni.

"Reform on töövõimekaoga inimeste abistamise seisukohast igati vajalik. Samas ei ole töövõimereformiga tehtud muudatus sisuline lahendus riikliku pensionikindlustussüsteemi vaatest," märgitakse raportis.

"Valitsus on astunud ja astumas samme pensionikindlustuse kestlikkuse tagamiseks, kuid võtnud kasutusele ka näilised abinõud," seisab raportis. Riigikontrolli hinnangul on valitsuse initsiatiiv tegeleda pensionisüsteemi jätkusuutlikkusega tervitatav, kuid lahendused peaksid olema eelkõige sisulised.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas