Artikkel
  • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist võib tunda head meelt, et on suutnud veenda valitsust rahaliselt toetama maailmanäitusel osalemist. Foto: Andras Kralla
    Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus muutis meelt: 2 miljonit läheb maailmanäituseks

    Valitsuskabinet otsustas toetada Eesti osalemist 2020. aastal Dubais toimuval maailmanäitusel 2 miljoni euroga, teatas majandusministeerium.

    Tänavu märtsis oli valitsus seisukohal, et Eesti riik Dubais oma paviljoni ei ava. Siis oli ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ja valitsus oli veebruaris otsustanud, et Eesti riik ootab Dubai EXPO-l paviljoniga osalemise korral ettevõtjate rahalist panust. Ministeeriumite teatel märkisid ettevõtjad tagasisides, et EXPO-l esinemisse nad investeerida ei plaani.
    Nüüd täidab Palo asemel ministrikohuseid Rene Tammist, kelle sõnul tooks maailmanäitusel osalemine riigikassasse hinnanguliselt tagasi 15 miljonit eurot maksutulu.
    Neljapäeval Tammistit küll Eestis ei olnud, nii et tema asemel presenteeris ettepanekut valitsusele välisminister Sven Mikser, kes märkis valitsuse pressikonverentsil, et isegi kui erasektor ei olnud aasta algul nõus 50 protsendi ulatuses kulusid katma, siis nende panus, eriti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu osa sellest, on siiski märkimisväärne. Samuti olid eeldatavad kulud vahepeal oluliselt muutunud.
    Sarnaselt Mikseriga rõhutas ka rahandusminister Toomas Tõniste kuluprognooside vähenemist. "Seekord käisid valitsuses sisukad arutelud ja kunagise prognoosi asemel, et see läheb 5 miljonit eurot maksma, läheb maksma hoopis 2 miljonit," märkis ta [kevadise 5 miljoni euro asemel opereeritakse nüüd küll hinnanguliselt 3 miljoni euroga, kevadel pidanuks sellest erasektor tasuma 2 ja nüüd 1 miljon eurot - toim.]

    Küsimus on selles, et kui Eesti riik kulutaks näiteks 5 miljonit, mis alguses laual oli, siis mis ta vastu saab, kui ta saab vastu hunniku porgandeid, siis see ei ole mõistlik.

    Toomast Tõniste
    rahandusminister
    Küsimusele, miks Isamaa ministrid nüüd plaaniga nõustusid lõpuks kaasa minema, vastas rahandusminister, et Isamaa ei ole olnud mineku vastu, vaid küsis, kui suure osa sellest peab tasuma riik ja mis on sellest võimalik vastu saada. "Me ei olnud selle vastu, et minna, aga vaja oli õppida varasematest lubadustest, kus oodatud tulu ja kasu ei ole tulnud," ütles ta.
    "Küsimus on selles, et kui Eesti riik kulutaks näiteks 5 miljonit, mis alguses laual oli, siis mis ta vastu saab, kui ta saab vastu hunniku porgandeid, siis see ei ole mõistlik," näitlikustas Tõniste.
    "Kui 5 miljonist sai 2 miljonit ja erasektor on nõus panustama, siis oli meie ainus mure, et see ei jääks ainult paberile, et ei tuldaks meile riigi rahaga kosja. Tahtsime näha, milline see leping täpselt välja näeb, et kõik oleks kindel. Et pärast ei juhtuks nii, et järgmine koalitsioon peab leidma, kuidas katta ülejäänud kulusid, mis seal tekkisid," lisas ta.
    Maailmanäitusel osalemist hakkab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu vahel sõlmitava lepingu alusel ette valmistama eraettevõtete konsortsium. Selleks sõlmib ministeerium lepingu liiduga, kelle juhtimisel moodustatav erinevate valdkondade erialaliitude ja ettevõtete konsortsium vastutab messil osalemise ettevalmistuse, korralduse, ekspositsiooni ja kohaloleku eest.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Reedel tehti kõige enam tehinguid Tallinna börsil
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.