Pille Ivask • 17. jaanuar • 3 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Kohustuslik e-arve teeb muret eelkõige pisifirmadele

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul on paljud suuremad ettevõtted juba ise majanduslikel põhjustel e-arvete saatmise ja vastuvõtmise võimaluse loonud.  Foto: Erik Prozes

Suve hakul kehtima hakkav seadusemuudatus, mis näeb ette, et riik aktsepteerib üksnes e-arveid, mõjutab rahandusministeeriumi andmeil umbes 46 000 ettevõtet.

Kui 2017. aasta alguses jõustunud raamatupidamise seaduse järgi peavad alates 2017. aasta 1. märtsist kõik avaliku sektori asutused olema võimelised vastu võtma e-arveid, siis alates 1. juulist aktsepteerivad riigiasutused üksnes e-arveid.

Rahandusministeerium on varem teatanud, et era- ja avaliku sektori vahel liigub 19% arvetest e-arvena, 64% PDF-arvena ja 17% paberarvetena. Seesuguseid arveid on aastas kokku kaks miljonit. Seega liigub ligi 83% arvetest arve esitaja ja saaja vahel elektroonilistes kanalites.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi selgitas, et suurem osa ettevõtetest, nende seas kõik keskmised ja suured ettevõtted, kasutavad raamatupidamises müügiarvete koostamiseks majandustarkvara. Neis on e-arvete saatmise võimekus olemas, mis tähendab ettevõtja jaoks üksnes täiendava mooduli tellimist või kasutusele võtmist.

Paljud suuremad ettevõtted on Uukkivi sõnul majanduslikel põhjustel loonud juba ise e-arvete saatmise ja vastuvõtmise võimaluse.

Näiteks ütles Merko Ehituse kommunikatsioonijuht Kätlin Kaasik, et ettevõte on valmis üleminekuks e-arvetele. „Oleme ettevõttes digitaliseerimisega pikalt tegelenud, kasutame e-akte ja muud taolist, mistõttu e-arved ei kujuta endast probleemi,“ kinnitas Kaasik.

Siiski on ka ettevõtteid, kes ei kasuta majandustarkvara. Seesugustele firmadele on riik loonud e-arveldaja keskkonna, kus saab saata avalikule sektorile e-arveid tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult. "Seega soovi korral saab hakata e-arveid saatma investeeringuid tegemata," selgitas Uukkivi.

Investeering tasub ära

Selveri äriarvestuse juhi Kristjan Andersoni sõnul Selverit üleminek paberivabadele arvetele ei mõjuta, sest digitaalsete arvete esitamise ja vastuvõtmise võimekus on Selveril juba 2014. aastast. „E-arveid esitame juba praegu neile partneritele, kel on formaadi vastuvõtmise võimekus olemas,“ täpsustas Anderson.

Anderson selgitas, et e-arvetele ülemineku suurimad võidud on olnud kiirem andmete vahetus ning aja- ja tööjõukulusäästlikum arvete menetlemine. „Samas – investeeritud arendusmaht nii ajalises kui ka rahalises mõttes on olnud võrdlemisi tagasihoidlik saadud kasu kõrval,“ märkis ta.

Seda märkis asekantsler Uukkivi novembris avaldatud arvamusartikliski. Ta ütles toona, et e-arvete kasutamine võimaldab oluliselt vähendada andmete töötlemiseks kuluvat tehnilist tööd ja aega. Nii saab kokku hoida selleks kuluvat raha ja raamatupidajatel jääb rohkem aega sisuliseks tööks.

Anderson rääkis, et Selveri kogemuse põhjal sõltuvad ülemineku kiirus ja sujuvus tarkvaralistest võimalustest. „Meie puhul oli see väheoluline töötundide maht. Küll aga lisandub hiljem arvetega seotud tööprotsesside ülevaatamisele ja nendega tegelevate töötajate juhendamisele kuluv aeg,“ lausus ta.

Pole kõigile kohustuslik

Üleminek e-arvetele puudutab neid ettevõtteid, kes teevad tehinguid riigiga ja see jätab kõrvale need firmad, kelle kliendibaas on erasektor. Just nii on lood tööstusettevõttega CUTform. Ettevõtte raamatupidamisassistent Mona Johanna Einberg selgitas, et kuna Cutform on eraõiguslik äriühing, mille kõik Eesti kliendid tegutsevad samuti erasektoris, ei pea Cutform e-arveldajaga liituma.

Einberg lisas, et välismaa klientidele oleks CUTform pidanud saatma endiselt PDFe, sest e-arvete ettekirjutis puudutab ainult Eestit. „Kui Cutform ise ostab midagi avalikult sektorilt või kellel on avaliku sektori kliente, siis me aktsepteerime nende saadetud e-arve lingina ja võtame selle oma raamatupidamise programmi ikka PDFina. Hankijat see ei mõjuta, kuidas me arve vastu võtsime,“ selgitas Einberg.

Mahajäänud Eesti

Võrreldes muu Euroopaga on Eesti e-arvete kasutusele võtuga hiljaks jäänud. Selgub, et Taani oli esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kus viidi riigihangetega seotud arvete esitamine üle elektroonilisele teenusele. Alates 2005. aastast aktsepteerivad Taani avaliku sektori asutused, valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused ainult elektroonilisel kujul esitatud arveid. Toona puudutas e-arvetele üleminek kuni 440 000 eraettevõtet ning 15 miljonit arvet igal aastal.

E-arvete valdkonnas on edumeelne ka põhjanaaber Soome, kus e-arvelduse osakaal on üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Norras muudeti 2012. aastal kohustuslikuks arvete esitamine avaliku sektori asutustele masinloetavas e-arve formaadis, mis tõi kaasa e-arvete kasutamise kiire kasvu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt