Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raadiohommikus: eestlased on kehvad e-ostlejad

    DPD Eesti e-kaubanduse ärisuuna juht Margot Posti selgitab hommikuprogrammis, miks on eestlased tagasihoidlikud e-ostlejad.Foto: Liis Treimann / Scanpix Baltics / Postimees

    Kuigi Eestis on internetile hea ligipääs, on eestlased e-ostlejatena teiste Euroopa riikidega võrreldes tagasihoidlikud. Miks see nii on ning kuidas võiksid ettevõtjad oma kliente motiveerida e-kanaleid kasutama, räägib kolmapäeval Äripäeva raadio hommikuprogrammis DPD Eesti e-kaubanduse ärisuuna juht Margot Posti.

    Teiseks külaliseks on Peeter Keek Põhjala pruulikojast. Temaga teeme juttu sellest, kuidas väikepruulikoda välisturgudel tegutseb. Praegu ekspordib Põhjala oma tooteid 35 eksporditurule. Räägime veel ka Eesti Pangale uue presidendi valimisest ja kiiresti kasvavatest ettevõtetest ehk gasellidest.
    Hommikuprogrammi juhivad Rivo Sarapik ja Aivar Hundimägi.
    Päev jätkub kolme saatega.
    11.00–12.00 „Finantsuudised fookuses“. Saate seekordne teema on Saksamaa majandus. Uurime, mis on Euroopa suurima majanduse kasvutempo alla tirinud, mida see võib kaasa tuua nii Eestile kui ka Euroopale laiemalt. Saatekülaliseks on Luminori panga peaökonomist Tõnu Palm ning saadet juhib Kaspar Allik.
    13.00–14.00 „Arvude taga“. Saatesse tuleb EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli, kes teeb OECD materjalidele tuginedes ülevaate eelmise aasta maailma turismitrendidest, tutvustab turismi tulevikutendentse ja jagab teadmisi Eesti eelmise aasta turismist. Statistikaameti juhtivanalüütik Jaanika Ait ja analüütik Helga Laurmaa räägivad eelmise aasta välis- ja siseturistidest ning Eesti elanike reisimisest. Saadet juhib Liis Amor.
    15.00–16.00 „Juhtimislabor“. Enamik meist on nõus, et süvenenud töötamine on tõhus ja vajalik. Samuti arvame, et süvenemine on meie enda tahte ja motivatsiooni küsimus. Kuigi kasutame enamasti pinnapealset lähenemist, sest nii palju on ju vaja korraga teha, oleme veendunud, et võime vajaduse korral iga hetk süveneda. Kas see tegelikult nii on, sellest saates räägitaksegi. Samuti räägitakse, mida süvenemine tegelikult annab, kuidas vältida tähelepanu kaaperdajaid, kuidas osata oma aega kaitsta ning miks on rutiinid ja jõudeolek kasulikud. Räägitakse ka jaanuaris ilmunud Cal Newporti raamatust „Süvenemine“. Stuudios on digiagentuuri Lavii turundusjuht Timo Porval ja koots Risto Sulu. Saatejuht on Signe Rummo.
    Kuula raadiot otse SIIT.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Pessimism USA intressimäärade langetamise osas mõjus turgudele pärssivalt
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.