Venemaa ähvardab keeluga, Eesti ettevõtja on harjunud

Venemaa parlamendi ülemkoja juht Valentina Matvienko pakkus eile välja kehtestada ajutine ekspordikeeld metsatööstuse toodetele, kuni selles valdkonnas kord majja saab, kirjutab Kauppalehti. Keeld puudutaks nii töötlemata puitu kui ka puidutooteid. Kauppalehti teatel tuli see välja Matvienko ja peaminister Dmitri Medvedevi eilsel kohtumisel.

Siberi lehise saematerjali pakkuja Wellmax Balticu juht Marek Hirtentreu tõdes, et Venemaal äri tegemine käibki nii, et pidevalt kehtestatakse igasuguseid piiranguid. "Ega kindlust ei ole kunagi,“ ütles Hirtentreu. Samas nentis ta, et puidu ekspordikeeld ei ole Venemaale endale kõige mõttekam. "Kas see ka tõeks saab, ei oska kommenteerida. Meil praegu toimib kõik,“ ütles ta.

Kui Venemaa tõesti puidule ekspordikeelu kehtestaks, tuleks Hirtentreu sõnul hakata neil siberi lehist tooma läbi Valgevene või mõne SRÜ riigi. "See siis tähendab jälle mingit lisasammu ja väga suurt hinnatõusu kogu Euroopale.“ Ta tõdes, et ei kujuta ette, mida teeb see ehitushindadele ja muule. "Nagu elus ikka – eks siis tuleb adapteeruda. Kuna meie ärimudel ongi puhtalt ainult siberi lehise peal, siis meie peame seda igal juhul saama,“ rääkis Hirtentreu. Praegu aga tema sõnul vaguneid vormistatakse ja kaupa liigub nii Soome, Rootsi kui ka Eestisse.

Venemaa ähvardused on aga iganädalased. "Kui lugeda, et liisinguautod ei saa üle piiri või mida iganes, siis tegelikult erineval kujul on piirangud nagunii. Ühel nädalal mõeldakse lihtsalt välja mingi paber, mida ei ole olemas, mis on vaja esitada, ja siis jälle autod seisavad. Eks see ole nende poliitiline mäng,“ ütles Hirtentreu. Ta tõdes, et selliste asjadega puutuvad nad kogu aeg kokku, aga seda, kas puidu ekspordile näidataks täiesti punast tuld nagu vahepeal impordile, ei oska ta öelda.

Üldiselt on Venemaa kehtestatud piirangud lühiajalised. "Tuleb uudis, elatakse selle otsas natuke, ja siis läheb jälle edasi,“ rääkis Hirtentreu.

Ta märkis, et venelastele ei ole puidu ekspordi kinni keeramine kasulik, sest näiteks siberi lehise tootmine on doteeritud sakslaste, hollandlaste ja belglaste rahaga ja selle kinnipanemine tähendab venelastele endale töökohtade kaotust ja muud. "See maht on ikkagi väga suur. Ma millegipärast ei usu seda.“

Keeld ei tundu Hirtentreule loogiline ka sellepärast, et näiteks Euroopal on puidumäärus, millega tahetakse välja juurida ebaseaduslik metsaraie kogu maailmas ja millega keelatakse ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest saadud toodete laskmine ELi turule. "See on kõik tehtud, venelased seda ise väga ei poolda."

Seetõttu puudub keelus Hirtentreu sõnul loogika ning ta ei mõista, mis motiividel venelased ise enda ekspordi kinni paneksid. "Ei ole mõistlik seda kraani kinni keerata, aga alati ei olegi Venemaal kõik loogiline."

Seda, et põhjus oleks hiinlaste liiga suures puidu väljaviimises, Hirtentreu ei usu. "See on äri ja selle pealt teenivad ettevõtted, inimesed ja riik raha. Puitu kasvab juurde ka. Seal on puitu küll," tõdes ta.

Matvienko tahab nüüd, et ametivõimud selgitaks järgmise poole aasta jooksul välja kõigi rendilepingute seaduslikkuse. Nii on Venemaal levinud näiteks ebaseaduslikud lageraied. Selleks nimetatakse mets tihti ametlikult haigeks ja kohalikult võimult saadakse sel ettekäändel altkäemaksu abiga raieluba.

Vene meedia arvates keskendub Matvienko eriti Venemaa ja Hiina vahelisele puidukaubandusele. Hiina on ülekaalukalt suurim Venemaa puidu ostja ja hiinlased on endale saanud laialdasi rendi- ja raieõigusi Venemaal. Hiinlased üritavad puude langetamisel kasutada oma tööjõudu ja tehnikat.

Venemaa puidu eksport ulatus eelmisel aastal ligi 9 miljardi dollarini, millest Hiina osa oli 3,6 miljardit eurot. Kohe Hiina järel oli järgmine ekspordimaa Soome, mis vedas Venemaalt puitu ja puittooteid sisse 0,5 miljardi eest. Venemaal töötab suur hulk Soome saeveskeid, sest puidu väärindamisel ei tule maksta puidu eksporditolli.

Valentina Matvienko on üks Venemaa mõjuvõimsamaid poliitikuid, nii et tema esitatud puiduekspordikeeld on tõsine hoiatus kogu Venemaa ekspordisektorile, kirjutab Kauppalehti. Võib arvata, et ka president Vladimir Putin oli sellest keelust ette teadlik.