Muuga kullaaugust otsivad rikkust uued ettevõtjad

Baltic Maritime Logistics Groupi juht Tarmo Nurmetalo sõnul nad ettevõtteid ülevõtmiseks ei jahi – kasv on orgaaniline.  Foto: Andras Kralla / Äripaev

Muuga sadamast lahkuvad transiidi kuldaja viimased visad võitlejad ning lisandub järjest logistika- ja kütusefirmasid.

Paljudele ettevõtjatele kõvasti rikkust toonud sadamas katsuvad nüüd õnne näiteks Olerexi omanikud Antti Moppel ja Andres Linnas ning perekond Nurmetalo. Sadamasse on tegutsema asunud ka tuntud ettevõtja Andres Sonn.

Muuga sadam on koht, kus on sündinud Eesti ettevõtlusajaloo kõige suurem kahjum - Vopak E.O.S.i ligi sada miljonit eurot miinust. Teisalt on see koht, kus on rikkust kasvatanud paljud Eesti ettevõtjad, näiteks Anatoli Kanajev, kes müüs eelmisel aastal oma elutöö Transiidikeskuse maha 72 miljoni euro eest.

Baltic Maritime Logistics Group: Nurmetalo haarab heast võimalusest kiiresti

Juulis teatas logistikakontsern Baltic Maritime Logistics Group (BMLG), et ostis Muugal stividoriettevõtte Stivise.

BMLG on 170 miljoni eurose aastakäibega rahvusvahelise haardega hiiglane, mille tegemistest sageli kuulda ei ole. Kõige rohkem on nende tegevus tõenäoliselt näha maanteedel, kus suured Autolinki kaubamärki kandvad treilerid veavad autosid ida suunas.

BMLG juhid kuigi altid intervjuusid andma ei ole, kuid Tarmo Nurmetalo oli nõus Äripäevaga pisut vestlema. Tema sõnul oli Stivise tehingu juures tegemist müüja initsiatiiviga ja sadamates tegevust laiendama on BMLG alati valmis.

Tallinna Sadama vaatekohalt ei ole Stivise kaubamahu osakaal Muuga sadamas kuigi suur. Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman ütles, et samas on Stivis Eesti turul puistekaupade nišis oluline tegija. Tema sõnul on Tallinna Sadamal hea meel, et ostjaks on Baltic Maritime Logistics Group, sest tegemist on oma ala professionaalidega, kellega Sadam teeb pikaajalist koostööd Paldiski Lõunasadamas, kus tegutseb samasse gruppi kuuluv ESTEVE AS ja Autolink Baltics AS. Sadam usub, et BMLG toob Muugale uusi kaubaliike ja suurendab olemasolevate kaupade mahtu.

18miljonit eurot kulutas BMLG möödunud aastal maa ja rajatiste ostmiseks, enamus sellest läks Kunda sadama ostuks.

Stividoriteenuseid pakkuva Stivili käsi ei ole hästi käinud, tavapäraselt 1-2 miljoni vahel käinud käive kahanes mullu 800 000 eurole, kasumit on ettevõte saanud korra 2016. aastal, muidu ollakse pidevalt kahjumis.

See ei olnud BMLG ainus viimase aja ost. Näiteks ostsid nad möödunud aastal Kunda Nordic Tsemendilt sadama. Hinda osapooled ei avalikustanud, kuid majandusaasta aruannete järgi maksis BMLG 18 miljonit eurot. Lisaks osteti Kunda sadamast Rootsi Palgardilt sealsed lastimis- ja ladustamisärid. Tarmo Nurmetalo sõnul oli põhjuseks jällegi müüja soov sadamast loobuda.

Baltic Maritime Logistics Group AS nõukogu liige Tarmo Nurmetalo.  Foto: Andras Kralla / Äripaev

Baltic Maritime Logistics Groupi üks juhte Tarmo Nurmetalo ütles intervjuus, et hirmsasti nad midagi üle võtta ei taha, aga kui pakutakse head võimalust laieneda, sünnivad otsused grupis kiiresti.

Tarmo Nurmetalo oli eelmise aasta Rikaste TOPis 172. kohal ettevõtlusvara väärtusega 20 miljonit eurot. Nurmetalo olulisem vara on osalus logistikakontsernis Baltic Maritime Logistics Group.

Mainisite Stivise koondumisteates, et soovite laiendada äritegevust ning muuta seda tootlikumaks ja efektiivsemaks, mis te täpsemalt mõtlesite?

See oli meie puhul tavaline ja loogiline areng. Selline ettevõte tuli müüki, sest endine omanik soovis sellest välja minna. Ettevõtte tegevus haakub meie äritegevusega: see on põhimõtteliselt Eesti eksport-import puistekaupade vallas.

Kindlasti vaatame transiitkaupu ka, et meil on grupis Vene ja Kesk-Aasia suunaline äritegevus olemas – võib-olla leiame sealt ka miskit juurde.

Kas Kunda sadama ja Stivise tehingud on omavahel seotud?

Ei ole. Kunda oli tol hetkel samuti turul. Kundas tegutses ka stividorifirma, mis pärast sadama müüki otsustas lahkuda ja nii hakkasime seal ise laadima.

Tol hetkel meil mingeid konkreetseid läbirääkimisi Muugal ei olnud. Muuga tuli päevakorda lühikese ajaga. Vaatasime-arutasime grupi sees ja tundus, et seegi sobib meile.

Kas ongi nii, et ettevõtted on lihtsalt müüki sattunud?

See on orgaaniline kasv, me ise ei jahi mingeid ettevõtteid, et tahaks kedagi hirmsasti üle võtta. Pigem on alati olnud müüja huvi, on tuldud meile pakkuma, mille järel oleme äritegevust hinnanud ja kui oleme pidanud seda enda jaoks huvitavaks ja kasulikuks, siis on vajalikud otsused suht-koht kiiresti tehtud.

Viimastel aastatel on Stivis olnud suures kahjumis. Kuidas see ostu mõjutas?

Jah, see peab paika. Müüjal tõenäoliselt seetõttu oligi soov ärist välja minna ja leida endale sobiv kosija, kes ettevõtte üle võtaks. Me näeme seal perspektiivi, et arendada edasi ja muuta kasumlikuks ettevõtteks. Ütleme nii, et ega kasumiga töötavaid ettevõtteid eriti turul müügis ei ole. Pigem tekib see moment siis, kui omanik vaatab, et tahab välja minna või on väsinud ning otsib endale sobiva ostja. Sel korral olime selleks meie.

See oli siis suhteliselt kiire ostutehing?

Eks me oleme selles plaanis vaadanud, et hoiame silmad lahti, oleme aktiivsed, kui tekib selline võimalus turul, et kuskilt saame laieneda, siis grupis sünnivad otsused kiiresti. Hinna suurusjärku ei saa kommenteerida, paraku seob kokkulepe müüjaga, et see ei ole avaldamiseks.

Olerex: Andres Linnas ja Anti Moppel ostsid terminali

Antti Moppel.  Foto: Raul Mee

Vahetult enne Stivise üleminekut lõid Olerexi omanikud Andres Linnas ja Anti Moppel käed Saksa Oiltankinguga, kelle Muuga kütuseterminal läheb nüüd üle Olerexi emafirmale Aqua Marina. Tegemist on tehinguga, kus transiidivoogude muutumise tõttu tuleb ühel ettevõttel minna ja edukal tanklafirmal äri üle võtta.

Oiltankingu esindaja Karl Henrik Dahl tõdes, et Läänemere piirkonnas on kaubavoogude liikumine viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud ja praegust terminali saaks uus impordile keskenduv omanik paremini ära kasutada.

"Viimasel kümnendil püsivalt vähenenud transiidimahtude tõttu töötavad regiooni terminalid alavõimsusega, mis avaldab tugevat mõju kohaliku turu konkurentsile ja teenustehindadele," selgub ettevõtte tegevusaruandest.

Margus Vihmani sõnul oli Oiltanking Tallinna terminali tehingu sattumine Stivise tehinguga samasse aega ilmselt juhus, kuid oli rahul, et investorid ja kaubakäitlejad sadamasse tee leiavad.

PK Terminal: Andres Sonnil oli väärtuslik kinnisvara

PK Terminal, mis kuulub või õigemini kuulus Rain ja Lembit Rannalale ning Rootsi JB Palgardile, oli see firma, mis oma laopidamise äri Kundas eelmisel aastal BMLG-le müüs. Nemadki otsisid endale uut pesa ja leidsid selle juunikuus Muuga sadamas.

Terminali planeeritud võimsus on kuni 500 000 tonni aastas, milleni on kavas jõuda kolme järgneva aasta jooksul. PK terminal investeerib terminali arendusse üle 5 miljoni euro. Märtsikuus toimus ka ettevõtte aktsiakapitali suurendamine, mille järel omandas 35protsendilise osaluse ettevõttes ärimees Andres Sonn.

Sonnile kuulub pea 20 protsenti Coop pangast, ta on ainus, kes soovib Paljassaare sadamas tegeleda kütuseäriga, sellal kui teised mõtlevad seal kinnisvaraarendusele. Lisaks 19miljonise aastakäibega puidufirma Lotus Timber suurosalusele kuulub talle veel sealsamas Muuga terminalis metalliäri ajav Exmet, mille eelmise aasta käive ulatub 68,5 miljoni euroni.

Rannalad Sonni kaasamise kohta kommentaare anda ei taha, kuid äriregistri andmete põhjal on hea põhjus arvata, et Sonnil oli pakkuda midagi väga väärtuslikku: kinnisvara.

Nimelt vireles Muugal aastaid terasetootja, kelle käes oli 35 000 ruutmeetrine tootmis- ja laohoone. ArcelorMittal on maailma suurim terasetootja. 2008. aastal ostis ArcelorMittal Muugal teraspleki galvaniseerimistehase, siis oli siinse tehase aastakäive 2 miljardit krooni. Aasta hiljem algas majanduskriis, mille tulemusel Muuga tehas suleti ja millest kontsern ise ei ole siiamaani toibunud: alles neljapäeval teatas ta järjekordsetest tootmiskärbetest Euroopas, kvartalikahjum oli 447 miljonit dollarit.

Muuga tehase tootmisliin veeti 2012. aastal Poola sõsarfirmale, uut omanikku otsti aastaid: alles 2018. aasta aprillis teatas Tallinna Sadam, et hoonele on leitud ostja: Soome kapitalil põhinev AHL Logistic, mille juhatuse liige ja omanik oli soomlane Mikko Juhani Laaksonen.

See müük oli tähelepanuväärne kahel põhjusel. Esiteks, nagu müüki nõustanud Colliers International märkis, siis oli tegemist siinse turu lao- ja tootmispindade suurima tehinguga. Teiseks puudus AHL Logisticul, varasema ärinimega Kunda Terminal, majandustegevus. Tegevus puudus kogu tegutsemisaja (2014-2018) vältel. Kolm kuud pärast suurtehingut sai AHL Logisticu ainuomanikuks Andres Sonni Exmet ning ettevõte kustutati äriregistrist sama aasta augustis. Sellesse hoonesse kolibki PK Terminal.

Vopak ja Liwathon: Suurbritannia miljonärid üritavad transiidiajastu pärli rööbastele saada

Foto: Liis Treimann

Vopak E.O.S. oli transiidiajastu üks suurimaid tegijaid. Arnold Lugtmeijeri juhitud ettevõte suutis Äripäeva TOP 100 esikohale tõusta tervelt neli korda. Ettevõte läks ajalukku ka suurima kahjumiga: 2017. aastal teeniti 44,9 miljoni eurose müügitulu juures varade allahindamise tõttu 98,7 miljoni euro suurune kahjum. Aasta varem oli kahjum 51,7 miljoni eurose müügitulu juures 57 miljonit eurot.

“4–5 aastat tagasi olime nagu ühesuunaline kiirtee: vedasime vagunid ette ja lastisime sisu laevadesse. See muutus 2014. aastal seoses Venemaa sanktsioonidega,” meenutas Arnold Lugtmeijer aasta esimeses pooles.

Pärast varade allahindlustega lõpetamist müüsid Royal Vopak N.V. ja Global Ports Investments PLC Baltimaade suurima terminalioperaatori aktsiad Briti miljonäride perekonnale Rowland kuuluvale ettevõttele Liwathon. Britid Eestisse toonud ja Liwathon E.O.S juhatusse tõusnud Gert Tiivas tunnistas aprillis, et hind oli hea. "Mõned aastad tagasi oleks see hind olnud oluliselt teine," ütles ta.

Tegemist on Suurbritannia kinnisvara- ja pangandustaustaga David Rowlandi perekonnaga, kes on Sunday Timesi rikkaimate nimekirjas figureerinud 600-750 miljoni naela suuruse varandusega. Nende enam kui värvika ja skandaalse minevikuga saab lähemalt tutvuda siin.

Lugtmeijer lootis, et uue omanikuga vaadatakse ka Eestist väljapoole, et kasutada oma oskuseid ja teadmisi ära ka mujal maailmas. Lugtmeijeril seda ära oodata igatahes ei õnnestunud, ettevõte loobus tema teenetest juba kaks kuud hiljem.

Transiidikeskus: konteineriterminalis toimetavad sakslased

Muuga sadamas tähistati Transiidikeskuse ühinemist Hamburgi sadamaga, ühtlasi tehti avalikuks firma uus nimi – HHLA TK Estonia.  Foto: Andras Kralla

Muuga Sadam oli Anatoli Kanajevi põhiline sissetulekuallikas alates 90ndatest. Tegemist oli transiidile suunatud ärimehega par excellence. Äripäeva Rikaste TOPis hindas toimetus Kanajevi vara väärtuseks 2017. aasta edetabelis 90,5 miljonit eurot, millega oli ta rikaste edetabelis 21. kohal. Eelmise aasta tabelis oli ta 34. kohal 79,6 miljoni eurose ettevõtlusvara väärtusega.

Anatoli Kanajevile kuuluv Kantauro OÜ müüs 2018. aasta märtsis Transiidikeskuse 72 miljoni euro eest firmale Hamburger Hafen und Logistik AG (HHLA), teenides tehinguga möödunud aastal 19 miljonit eurot kasumit.

Kuidas läks Muuga sadamas tegutsevatel ettevõtetel möödunud aastal?

Allikas: Tallinna Sadam, Äripäeva Infopank

Hetkel kuum