Artikkel
  • Kuula

    IT-miljonär liigutas Aivar Linnamäe firmasse 27 miljonit eurot

    Siim Uibokand.Foto: Kristjan Teedema / Postimees / Scanpix

    Tartu IT-ettevõtja Siim Uibokand on ravimiäris osalejate toel kasvatanud Apteekide Infotehnoloogia OÜ üliedukaks firmaks, kuid millegipärast liikus ettevõttest pärinenud 27 miljoni euro väärtuses nõudeid läbi vahekehade Eesti mõjuvõimsaima ärimehe Margus Linnamäe vanema venna Aivar Linnamäe ettevõttesse.

    Ehkki Uibokandi IT-ettevõte on olnud ülimalt edukas, pole omanik sealt dividende välja võtnud. Majandusaasta aruannete järgi on teenitud kasumit järjepidevalt edasi laenatud.
    Praeguseks on suurusjärgus 27 miljoni euro eest algselt Apteekide Infotehnoloogiale kuulunud laenunõudeid moondunud läbi firmade jagunemiste ja ühinemiste Aivar Linnamäe ettevõtte kasumiks.
    Protsess algas 2016. aastal, kui Apteekide Infotehnoloogiast jagunes uus ettevõte Abbington Investments OÜ, kuhu liikus umbes 24 miljoni euro eest Apteekide Infotehnoloogia nõudeid.
    Järgmine samm tehti eelmise aasta septembris, kui Abbington Investments jagunes omakorda ning vahepeal 27 miljonini kasvanud laenunõuded liikusid äsja asutatud Abbington Finance OÜsse. Mõlema ettevõtte omanikuks oli sel ajal Uibokand.
    Veidi hiljem sai Abbington Finance'i omanikuks USAs Delaware' osariigi maksuvabas piirkonnas registreeritud Infact Consulting Co, LLC-le kuuluv Välimeri OÜ. Viimase juhiks on viimased 14 aastat olnud Aivar Linnamäe.
    Turutingimustel toimunud tehing
    Uibokandi kinnitusel omandas Välimeri Abbington Finance'i osaluse turutingimustel, mistõttu osundas ta, et Äripäeva viidatud väljend „rahasüst“ on vale.
    Majandusaasta aruande järgi maksis 27 miljoni euro eest nõudeid omanud Abbington Finance osalus Välimerele 2500 eurot. Ettevõtted ühinesid ning Abbington Finance kustutati kahe tegutsemiskuu järel äriregistrist.
    Eelmisel aastal toimunud tehingute järel sai Aivar Linnamäest Delaware' firma asemel ka Välimere omanik.
    Kui Välimere jaotamata kasum oli 2017. aasta lõpus veel 4,3 miljonit eurot, siis algselt Apteekide Infotehnoloogiast pärinevate nõuete liikumise järel oli ettevõttes jaotamata kasumit juba 32,7 miljonit eurot. Välimere laenukohustused vähenesid eelmisel aastal 21 miljoni võrra.
    Apteekide Infotehnoloogia ja Välimeri on Tartus Aardla tänaval registreeritud samale aadressile.
    Juba 2000. aastal asutatud Apteekide Infotehnoloogia sai alustamiseks laenu tollal mõlema venna Linnamäe osalusega Magnumilt ning Uibokand oli eelnevalt olnud tööl erinevatel ametikohtadel Magnumi IT-osakonnas.
    Paratamatult tekitab selline nõuete liikumine küsimuse, kas Aivar Linnamäe võib olla Apteekide Infotehnoloogia tegelik kasusaaja.
    „Aivar Linnamäe ei ole ega ei ole ka kunagi olnud Apteekide Infotehnoloogia tegelik kasusaaja,“ lükkas Uibokand selle küsimusena esitatud väite ümber.
    Aivar Linnamäe talle saadetud küsimustele ei vastanud.
    Mullu teenis Apteekide Infotehnoloogia 5,9 miljoni euro suuruse müügitulu juures 2,93 miljonit eurot kasumit. Aasta lõpu seisuga oli ettevõttel laenunõudeid üle 12 miljoni euro eest ning jaotamata kasumit oli kogunenud 14,6 miljonit eurot.
    Tütarfirma ost Hollandis
    Juba aastal 2014. toimus Apteekide Infotehnoloogia OÜ-s kümnetesse miljonitesse eurodesse küündinud rahaliigutamine. Majandusaasta aruandes tuuakse välja, et Apteekide Infotehnoloogia ostis Hollandis Amsterdamis registreeritud tütarfirma Rudeburg B.V.
    Ostu eest tasuti ligi 35 miljonit eurot, Hollandi firma väärtuseks näidati 200 000 eurot ning ülejäänud osturaha läks bilanssi kui finantsinvesteeringult saadud kahjum. Samas laekus Apteekide Infotehnoloogiasse aga 34,2 miljonit eurot dividendidena. Apteekide Infotehnoloogial bilansis vähemalt majandusaasta aruannete järgi sellist hulka raha ei olnud.
    „Miks me tegime sellise tehingu? Äritegevus seisnebki ju tehingute tegemises ja selles pole midagi erakorralist. Rudeburg BV omandamise kaudu tehti otseinvesteering Hollandi turul meditsiiniinfot vahendavasse portaali. Tehingut finantseeris olulises osas pank, kuid loomulikult tehti osa investeeringust ka omavahendite arvel,“ selgitas Uibokand.
    Rudeburg B.V. asutajaks Hollandis oli Athos Group, kelle kodulehel kirjutatakse, et nad on eraklientide, ettevõtjate ja pereettevõtete jaoks kõrgelt hinnatud usalduse ja korporatiivsete teenuste pakkuja. Athos Groupi kodulehel tuuakse välja, et nende kaudu on klientidel juurdepääs ainulaadsele ülemaailmsele spetsialiseerunud advokaatide, maksunõustajate, investeerimisnõustajate ja teiste nende valdkonna ekspertide võrgustikule.
    Athosega oli seotud Wilhelmus Adrianus Woestenburg, kes oli ka n-ö vana Magnumi, nime muutmise järel Ectabana nime kandnud ettevõtte nõukogu liige.
    Hollandiga oli tihe side ka Margus Linnamäel
    Aasta oli 2014, kui Äripäev kirjutas, kuidas Margus Linnamäe optimeeris 2011. aastal Hollandi kaudu makse selliselt, et kui muidu oleks 20 miljoni dividendide väljavõtmise pealt Eesti riik pidanud saama 5 miljonit eurot tulumaksu, siis toona ei saanud riik ärimehelt midagi. Ja kõik oli jokk.
    Amsterdamis registreeritud MM Holdings B.V. direktoriks on Margus Linnamäe äridega tihedalt seotud jurist Margus Kähri. Hollandi firma oli eelmise aasta jõuludeni Margus Linnamäe UP Invest OÜ omanik.
    Omavahelisi äriseoseid on veelgi
    Riigi suuruselt kolmanda ravimite hulgimüüja emafirma Apteekide Koostöö ASi aktsionäride hulgas oli 2000ndate keskpaigani ka Apteekide Infotehnoloogia OÜ. Aastaid on need aktsiad aga olnud Luksemburgi panga esindajakontol. Tegelike kasusaajate väljatoomise kohustus tõi mullu välja Siim Uibokandi nime. Talle kuulub 49 protsenti aktsiatest.
    Uibokandi sõnul on äriregistri teabesüsteemis kajastuv teave tegelike kasusaajate kohta õige.
    Suuruselt järgmisena kuulub Apteekide Koostöö ASis ligi 47 protsenti aktsiatest Aivar Linnamäe firmale Holofernes OÜ. Näiteks 2017. aasta lõpul Apteekide Koostöö aktsionäride koosolekul esindas Holofernest volituse alusel Uibokand.
    Seesama, mullu 27 miljoni euro eest nõudeid saanud Aivar Linnamäe firma Välimeri müüs 2015. aastal ravimite hulgimüügiga tegeleva tütarettevõtte Micotrade OÜ 10 000 euroga Margus Linnamäe äridega tihedalt seotud juristi Margus Kähri firmale. Läinud aastal tegi Micotrade 2,3 miljonit eurot käivet, millest valdav enamus tuli hulgimüügist Lätis. Micotrade on Eesti Ravimihulgimüüjate Liidus kolme suurima hulgimüüja kõrval neljas liige.

    Kui Siim Uibokand oli viimases Äripäeva Rikaste TOPis 21,7 miljoni euro suuruseks hinnatud varaga 153. kohal, siis samuti ravimiäris tegutsev Aivar Linnamäe oli 13,3 miljoni euroga 274. kohal. Hiigelnõuete liikumise tulemusena peaksid peaksid nende kohad selle aasta edetabelis olema ringi mängitud. Aivar Linnamäe vend Margus Linnamäe oli mulluses TOPis 5. kohal.

    Tehinguid on teinud ka Margus Linnamäe ja Siim Uibokand. Nii ostis Apteekide Infotehnoloogia eelmisel aastal Magnumilt 50protsendilise osaluse arvutialaste konsultatsioonidega tegelevas Upitech OÜs.
    Klientideks suurimad ravimite hulgi- ja jaemüüjad
    Apteekide Infotehnoloogia pakutavaid infotehnoloogia-teenuseid alates serverite ja tarkvara rendist kuni programmeerimistööde ja kasutajatoeni on aastaid kasutanud Eesti kolm suurimat ravimite hulgimüüjat.
    Nendeks on Margus Linnamäele kuuluv AS Magnum, soomlaste Tamro Eesti OÜ ning Aivar Linnamäele ning Luksemburgi pangakonto kaudu Siim Uibokandile kuuluva Apteekide Koostöö ASi tütarfirma Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ.
    Lisaks on Apteekide Infotehnoloogia partneriteks kõik suuremad apteegiketid Eestis, sealhulgas Apotheka, Terve Pere Apteek, Benu ja Südameapteegid. Samuti koostab ettevõte ravimifirmade tellimusel mitmesuguseid ravimituru statistikapakette.
    Uibokandi firmal ongi läinud ülihästi ning ehkki aeg-ajalt on spekuleeritud, et ettevõte kuulub tegelikult Margus Linnamäele, ei ole need jutud kinnitust leidnud.
    Seitse aastat tagasi rääkis Uibokand Äripäevale, et tõenäoliselt oleks nende koostöö Tamroga ning tollase Apteek 1 nime kandnud apteegiketiga raskendatud või isegi võimatu, kui Apteekide Infotehnoloogia näol oleks tegemist Magnumile kuuluva ettevõttega.
    Siim Uibokand aastatetagusel Äripäeva korraldatud IT TOPi autasustamisel.Foto: Raul Mee

    Uibokand: Aivar Linnamäe ei ole Apteekide Infotehnoloogia tegelik kasusaaja

    Ehkki Siim Uibokandi firmast liikus 2500 euro eest 27 miljoni euro väärtuses nõudeid Aivar Linnamäe firmasse, siis Uibokandi kinnitusel ei ole Linnamäe Apteekide Infotehnoloogia tegelik kasusaaja.
    Järgneb kirjalik intervjuu Siim Uibokandiga:
    Kuidas Te selgitate Apteekide Infotehnoloogia OÜst pärinevate nõuete liikumist läbi erinevate firmade Aivar Linnamäe ettevõttesse Välimeri OÜ?
    „Apteekide Infotehnoloogia põhitegevus on arvutitarkvara ja -rakendustega seonduvad IT-teenused. Apteekide Infotehnoloogia põhitegevuse tulemusena kogunes pikema aja vältel arvestatav summa erinevaid nõudeid erinevate osapoolte vastu ning kuna nende nõuete haldamine muutus ajapikku koormavaks, siis eraldati need jagunemise käigus Abbington Investments OÜsse eesmärgiga hoida fookust peamiselt äriühingu põhitegevusel.
    Aivar Linnamäe juhitava Välimeri OÜ põhitegevuseks on finantseerimistegevus ning omandatud nõueteportfell oli strateegiliselt vajalik Välimere äritegevuse arendamiseks ja kasvatamiseks. Välimeri omandas Abbington Finance OÜ osaluse turutingimustel. Sellega seoses osundame, et viide Apteekide Infotehnoloogia tehtud “rahasüstile” on vale.“
    Kas Aivar Linnamäe on Apteekide Infotehnoloogia OÜ tegelik kasusaaja?
    „Aivar Linnamäe ei ole ega ole ka kunagi olnud Apteekide Infotehnoloogia tegelik kasusaaja. Äriregistri teabesüsteemis kajastuv teave Apteekide Infotehnoloogia tegeliku kasusaaja kohta on õige ning selle teabe õigsuse eest vastutab Apteekide Infotehnoloogia juhatus seaduses ettenähtud korras.“
    Apteekide Infotehnoloogia ostis Hollandis registreeritud tütarfirma Rudeburg B.V. Ostu eest tasuti ligi 35 miljonit eurot, Hollandi firma väärtuseks näidati 200 000 eurot ning ülejäänud osturaha läks bilanssi kui finantsinvesteeringult saadud kahjum. Samas laekus Apteekide Infotehnoloogiasse aga 34,2 miljonit eurot dividendidena. Miks tegite sellise tehingu?
    „Miks me tegime sellise tehingu? Äritegevus seisnebki ju tehingute tegemises ja selles pole midagi erakorralist. Rudeburg BV omandamise kaudu tehti otseinvesteering Hollandi turul meditsiini-infot vahendavasse portaali. Tehingut finantseeris olulises osas pank, kuid loomulikult tehti osa investeeringust ka omavahendite arvel.“
    Olete Apteekide Koostöö ASi üks tegelik kasusaaja. Kas Teie osalus ettevõttes on Luksemburgi pangakonto kaudu? Miks selline valik, kui veel 2000. aastate keskpaigani oli see osalus Apteekide Infotehnoloogia nimel?
    „Äriregistri teabesüsteemis kajastuv teave Apteekide Koostöö ASi tegelike kasusaajate kohta on õige sõltumata sellest, kas tegemist on otsese või kaudse omandiga, ning selle teabe õigsuse eest vastutab Apteekide Koostöö juhatus seaduses ettenähtud korras. Ma ei näe olulist tähendust küsimusel, millistes pankades on avatud kontod.“
    Tamro Baltics peadirektori Leon Jankelevitshi sõnul ei ole neil etteheiteid lepingupartnerile Apteekide Infotehnoloogia OÜ.Foto: Julia-Maria Linna

    Kas Teie juhitavate ettevõtete jaoks võib olla problemaatiline, et Tamro ja BENU jagavad äriinfot ettevõttele, mille raha- ja omandisuhted tekitavad küsimusi?

    Apteekide Infotehnoloogia omab ja haldab ravimimüügi infosüsteemi Medicube, mille põhilisteks tarbijateks on ravimitootjad. Medicube pakub andmeid ravimite müügi kohta (hulgimüüjalt apteekidesse ja haiglatesse) agregeeritud (koondatud) kujul. Agregeerimine toimub geograafilises, kaubagrupi ja ajalises lõikes. Meie edastame Apteekide Infotehnoloogiale andmed samal agregeeritud kujul, nagu Apteekide Infotehnoloogia edastab need (koos muu turu andmetega) klientidele/ravimitootjatele. Mitte mingil juhul ei edasta me Apteekide infotehnoloogiale andmed detailsemal kujul. Sellisel viisil koostööd Apteekide Infotehnoloogiaga, kus me edastame agregeeritud kujul andmeid, saades selle eest tasu, oleme pidanud ratsionaalseks.

    Medicube'i teenus ei ole oma olemuselt unikaalne. On tavapärane, et ravimite hulgimüüjad edastavad andmeettevõttele kokkulepitud viisil andmeid, mida andmeettevõte liidab teiste andmete edastajate käest saadud infoga ja müüb edasi info kasutajatele. Andmete edastajad saavad oma info eest andmeettevõtte käest tasu. Paljudes riikides on sellel turul juhtival positsioonil rahvusvaheline suurettevõte IQVIA (endine IMS), kes tegutseb ka Lätis ja Leedus. Eestis on nende tegevus olematu, kuna Magnum mulle teadaolevalt ei müü IQVIA-le andmeid ning nende turuosa on samas teatavasti ülisuur.

    Apteegitarkvara pakuvad Eestis praegu kaks ettevõtet, üks neist Apteekide Infotehnoloogia kes pakub NOOMi. Põhjus, miks BENUs on kasutusel NOOM, on pigem ajalooline ja ulatub tagasi BENU keti algusaegadesse aastasse 2003. NOOMi eelkäija oli 2000. aastate alguses praktiliselt ainus piisava funktsionaalsusega apteegiprogramm, mis toona sai kasutusele võetud ja tänaseks on ka kasutusele jäänud. Andmete lekkimise vältimiseks oleme rakendanud tehnilisi meetmeid ja kontrolle ning meil ei ole tänaseni olnud põhjust lekkimist kahtlustada.

    Leon Jankelevitsh, Tamro Balticsi peadirektor ning BENU Apteek Eesti prokurist
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.