Äri paisub, tegijaid pole – hinnatõus surub audiitorid tupikseisu

Kui varasematel aastatel on stabiilselt läbitud 12 kuu jooksul audiitorkontrolli 8000-8500 juhul, siis tänavu on see arv tuhande võrra kerkinud. „Audiitorettevõtjad ei ole valmis seda massi teenindama,“ nentis audiitorkogu president Märt-Martin Arengu Äripäeva raadiosaates „Kasvukursil.“

„Ma ei ole oma mitmekümneaastase karjääri jooksul nii paljudele auditeerimispakkumistele „ei“ öelnud, kui viimase aasta jooksul,“ nentis Grant Thorntoni juhtivpartner ja vandeaudiitor Mati Nõmmiste. „Kui tekib kiire tööjõuvajadus, siis ei ole meil võimalik seda turult hankida – saame inimesi koolipingist ja vähese kogemusega, keda tuleb ette valmistada ning treenida, see protsess võtab 3-4 aastat aega. Ehk kui sul on üks ehitaja, siis ta ei saa kahte maja korraga ehitada“.

Tellimuste mahu tõus tuli Arengu sõnul eelkõige inflatsiooni kasvust. Mitmed ettevõtted muutusid seetõttu nüüd suuremaks ning nii vajasid audiitorkontrolli nüüd ka need ettevõtted, kelle mahud varasemalt jäid audiitorkontrolli kohustuse piirmääradele alla.

See tõi Arengu hinnangul senisest veelgi teravamalt esile probleemi, et audiitorteenuste tasud on Eestis muu Euroopaga võrreldes ühed madalamad. „Need ei võimalda puhvreid luua ning inimesi niisama palgal hoida puhuks, kui keegi küsib teenust,“ selgitas ta.

Kui audiitorfirmade turu suurus oli juunis lõppenud majandusaastal Eestis 70 miljonit eurot, millest audiitorteenused moodustasid 40 miljonit, siis vandeaudiitorite arv, kes seda turgu peab teenindama, püsib stabiilselt 350 juures.

„Samal ajal on audiitorettevõtjaid jäänud järjest vähemaks,“ nentis Arengu. „Firmasid on poole vähem, on tekkinud defitsiit.“

Nõmmiste sõnul on pidurdunud ka uute audiitorite pealekasv. „Kui eelmise sajandi lõpukümnenditel tuli atesteeritud audiitoreid juurde kohati üle 100 aastas, siis praegu 5-10, kui buumiaegsetest läheb ära pool ja juurde tuleb 10, siis probleem süveneb, mitte ei lahene,“ selgitas ta.

Lisaks on ootused audiitoritele tõusnud. „Uued regulatsioonid on mahukad, standardite maht on kasvanud. Inimesed jäävad vanemaks ega ole huvitatud selle mahuga tööd tegema.“

Samal ajal on suuremad audiitorfirmad globaalses mõttes panustamas tehisaru kasutusse võtmisesse. „Eelarved on suured ning mingi kasutegur sealt kindlasti tuleb ning see mõjutab nii suuri võrgustikke kui Eesti esinduste tööd,“ kinnitas Arengu.

Samas viitas ta ka probleemile, et nii ebavõrdsus audiitorteenuste turul suureneb, kuna kõigil pole võimekust tehisintellekti kasutuselevõtmisesse samas mahus investeerida.

Nõmmiste rõhutab, et praegused audiitorid ega raamatupidajad siiski oma töö pärast kartma ei pea.

„Mäletan väga hästi, kui 80ndate keskel, mil ma ise olin suure ettevõtte pearaamatupidaja, siis olid kõik mures, et arvutid teevad töö ära – täna ma ei ole näinud, et raamatupidajaid oleks ülearu.“ Nõmmiste sõnul muutub vaid töö iseloom ning tehisintellekt aitab olla produktiivsem ja kvaliteetsem.

„Teatud liiki töö kaob, aga kui rutiinse ja ebahuvitava töö ära annad, siis analüüsijärgsete soovituste jagamine ning üldistusvõime jäävad ikka vajalikuks, ei juriidika ega majandus pole nii determineeritud, et saaksime matemaatiliste mudelite abil sündmusi ette planeerida.“

Lühiajaliste lahendustena näeb Arengu tööjõupõua lahendamiseks aga audiitorkogus välja töötatavat ühise assistendi teenust, mis seisneb selles, et auditeerimisprotsessi standardiseeritud ja rutiinsed osad oleks võimalik raamatupidamisbüroodelt sisse osta. “Hetkel piloteerime seda projekti, nii oleks võimalik töökoormust vähendada,” arvas ta.

Veel tuleks Arengu sõnul olemasolevat ressurssi veelgi paremini ära kasutada. Ta toob välja, et näiteks 350 olemasolevast vandeaudiitorist osutavad audiitorteenust täna vaid 200. “Meil on 150 vandeaudiitorit, kes ei osuta vastavaid teenuseid, olemegi nüüd esitanud neile üleskutse, et nad juurte juurde naaseksid, asutaksid ise büroo või teeksid kellegagi koostööd,” rääkis ekspert tehtust.

Kõige radikaalsema sammuna on audiitorkogu koos Kaubandus- ja Tööstuskojaga esitanud aga rahandusministeeriumile ettepaneku audiitorteenuste piirmäärade muutmiseks.

“Nägime suure hinnakasvu taustal, et on aeg neid korrigeerida,” viitas ta sellele, et kui piirmäärasid tõstetaks, pääseks paljud need ettevõtted, kes said auditeerimiskohustuse puhtalt inflatsiooni tõttu, taas sellest kohustusest. “Rahandusministeeriumi tagasiside on, et tõenäoliselt õnnestub seda 2024. aastal teha. Nii võib kuni 2000-l ettevõttel auditeerimise koormus väheneda.”

Samuti on audiitorid mõtlemas hinnatõusule. Nii on võimalik spetsialistide palgad konkurentsivõimelisemaks muuta, et idu- ja IT-sektor, aga ka pangandus ning telekomid neid audiitorbüroodest enda juurde ei meelitaks. “Kindlasti see probleemide hulk, et joostakse teistesse sektoritesse, väheneks,” ütles Nõmmiste.

Selle kõige juures tuleb audiitorteenuste turul konkureerida ka õigusteenustega, kes vajavad sarnase kvalifikatsiooniga tööjõudu. Personali, kellelt eeldatakse samuti uute regulatsioonide, tehnoloogia, aga ka näiteks ESG-d puudutavate normidega toime tulekut.

Seejuures on õigusteenuste valdkond laiem. „Advokaate on rohkem kui audiitoreid, advokatuuris on 1145 inimest, aktiivselt tegutseb neist 800,“ ütles Eesti Advokatuuri esimees Imbi Jürgen.

„Sel aastal ei ennusta, et see arv kuidagi kahaneks, samas ka suurt tõusu pole ette näha,“ viitas ta sellele, et õigusteenuste valdkonnas on töötajate hulk küllaltki stabiilne.

Jürgeni jutust kumab läbi, et õigusteenustes on olukord tööjõuga laias pildis siiski palju parem kui audiitoritel. „Advokaatide järelkasv on teinud mulle väga palju rõõmu,“ nentis ta. „Meil on pidev väike liikmeskonna kasv,“ sõnas ta.

Veel tõi Jürgen välja, et nii audiitor- kui õigusteenustega konkureerivad mitmed pangad ja iduettevõtted, kes enda ridadesse mõlema valdkonna spetsialiste värbavad. „Finantssektor võtab samuti palju inimesi ära, neil on hästi suur regulatsioonikoormus, ehk siis järelkasvuga peab vaeva nägema, et üldse noori meelitada,“ nentis ka tema.