Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas energiasääst tasub end ära?

    Energiasäästu puhul on küsimus, kas see tasub end ära. Praegusel juhul veel mitte, tunnistas Skanska EMV objektijuht Andero Laur.

    Laur märkis Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tänasel konverentsil, et Skanska EMV moodustas kaks aastat tagasi rohelise algatuse töörühma, kuhu koguti erinevad eksperdid. "Et kas me julgeme tellijale anda mingeid soovitusi, et kui teed nii, hoiad raha kokku ja teenid juurde ka veel," selgitas Laur .
    Ta võttis uuringutulemused kokku järgmiselt: "Ega ei julge küll! Skanska hea nimi on ka tähtis."
    Lauri sõnul kasutati Karula 5 elamu projekteerimisel innovaatilist lahendust, kus katuselt koguti kokku vihmavesi ja lasti WC-potti. Insenerid tegid seejärel tasuvusarvutuse ja leidsid, et lahenduse äratasumiseks kulub 25-30 aastat. Kui arvestati aga juurde rohelise lahenduse energia- ja hoolduskulud ning see, et talvel ei saa üldse katuselt vett, tuli välja, et innovatsioon oli küll loodussäästlik, kuid sellele tuli iga aasta peale maksta.
    Võiks kokku leppida, et energiatõhususe arv tähistab reaalset kommunaalkulu, tegi Laur ettepaneku. Ta näitas projekteerimisjärgus maja energiakulude jaotust, kus 54% energiakulust läks ventilatsiooni kaudu välja. Kui ehitada aga soojustagastusega ventilatsioon, maksab see 120 000 eurot. Kui panna rohkem soojustust, läheks 15 000 eurot lisaks. Soojustusel oli soojakulude vähendamisel ses mõttes suurem efekt, et ühe protsendipunkti soojakadude vähendamine maksab 2250 eurot , mis on soojustagastusega ventilatsioonist tunduvalt vähem.
    "Ei saa nii, et paned lõpmatult soojustust ja soojuskadu väheneb samuti lõpmatuseni. Ühel hetkel hakkab soojustuse paksendamisest loodetav kasu vähenema. Arvutused näitasid, et selle majaprojekti puhul oli kõige optimaalsem 18 cm soojustus," lisas Laur.
    Lauri sõnul ei lähe energiasääst väiksemate pindade omanikele ja üürnikele korda, kuna nii kulud kui saavutatav kokkuhoid on suhteliselt väikesed. "Hoone omanik saaks soojuskadude vähendamisest maksimaalselt kasu siis, kui ta maksaks ise kommunaalkulusid, aga siis tahaks omanik ka rohkem renti ka saada," selgitas ta.
    Samas saab ekspert maja energiasäästust aru vaid siis, kui näeb pabereid. Tavainimene palja silmaga soojasäästval ning tavalisel hoonel vahet ei tee ega ole seetõttu nõus ka rohkem maksma, lisas Skanska objektijuht.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Airbus sõlmis Türgiga ligi 20 miljardi dollari suuruse tarnelepingu
Turkish Airlines sõlmib Rolls-Royce Holdings ja Airbusiga lepingu lennukikomponentide kodumaiseks tootmiseks, mille väärtus on 20 miljardit dollarit, mis on osa eelmisel aastal välja kuulutatud suuremahulisest ostust.
Turkish Airlines sõlmib Rolls-Royce Holdings ja Airbusiga lepingu lennukikomponentide kodumaiseks tootmiseks, mille väärtus on 20 miljardit dollarit, mis on osa eelmisel aastal välja kuulutatud suuremahulisest ostust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Luige inkassokontsern sai tehingule heakskiidu loodetust hiljem
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.