Vaata, milline on Ülemiste City 10 aasta pärast

Uue linnaku ehitusega loodetakse alustada tänavu teises kvartalis. Planeeritavast büroopinnast on valmis ehitatud 70 000 m². Lisaks tuleb linnakusse 125 000 m² kortereid ja 125 800 m² parkimispinda, kavas on rajada mitmeid avalikke asutusi nagu spordikompleks, kultuurikeskus ja kino, söögikohad, terviseasutused. Linnakus on juba olemas koolid ja lasteaed.

"Ülemiste Citysse kerkib järgmise kümne aastaga täisväärtuslik kaasaegne linnaosa," sõnas linnaku ühe arendaja Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. "Meie põhieesmärk on jätkata rahvusvahelise ja teadmistel põhineva töökeskkonna arendamist. Lisaks uutele büroo- ja ärihoonetele näeme siin tulevikus ka atraktiivset elamise, suhtlemise ja vabaaja veetmise kohta, mis tooks linnakusse inimesi ööpäevaringselt ja inspireeriks uute ärimudelite teket."

Hinnanguliselt võiks tulevikus Ülemiste City mahutada ligikaudu 15 000 töötajat ja 5000 elanikku.

"Ülemiste Cityst on saamas terviklik ning läbimõeldud linnakeskkond mille sarnast ei ole Eestis rajatud juba aastakümneid," rääkis teise arendaja Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimees Toomas Aak. "Linnaku uues planeeringus on tähtis koht keskkonnasõbralikkusel. See väljendub kaasaegsete ja keskkonda säästvate tehnoloogiate kasutamises, aga ka linnaku välisilmes."

Nii hakkab Ülemiste Cityt läbima autovaba roheala ning parkimine suunatakse linnaku äärealadele või maa-alustesse parklatesse. See on osa Ülemise City nn targa linna kontseptsioonist.

Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd leidis, et Ülemiste Cityl on potentsiaali kujuneda oluliseks linna tõmbekeskuseks, sest lähedal asub lennujaam, plaanis on pikendada trammiühendust kesklinna ja sadamaga ning linnaku lähedusse on kavas rajada ka raudteeterminal.

"Mul on hea meel, et linnaruumi tervikvisiooni kujundamiseks ja edasise arengu kavandamiseks otsustati korraldada arhitektuurivõistlus," ütles Mänd.

Soome börsiettevõtte Technopolis Plc esindaja Martin Seppälä märkis, et Technopolise hallata on praegu 20 ärilinnakut Skandinaavias, Balti riikides ja Venemaal, kuid Ülemiste City on neist täiesti ainulaadne.

"Varem ei ole me püüdnud äri- ja avalikku ruumi sellises mahus ühendada. Meie jaoks on see omamoodi pilootprojekt katsetamaks, kas sarnast linnaku mudelit võiks proovida ka mujal," märkis ta.

Eelmise aasta teisel poolel toimunud kutsutud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Ülemiste City arhitektuurilahenduse loomiseks võitis Põhjamaade arhitektuuribüroo Tengbom Eriksson Architects Ltd. Konkursil osalesid lisaks Allianss Arhitektid, 3+1 Arhitektid, Architect 11 ja L Architects.

Ülemiste City on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegne linnaosa. Kokku 35 hektaril on praegu välja ehitatud ligikaudu 70 000 m² kaasaegset büroopinda ja umbes 120 000 m² tööstus- ja laopinda. Praegu tegutseb Ülemiste Citys üle 200 ettevõtte, kus on endale töökoha leidnud ca 6000 inimest.