Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Osanikesuhe 50:50 ebameeldivaim
Ettevõtte kasvatamise ja müümise suureks komistuskiviks on osanikevahelised suhted. Kui abielludes sõlmitakse varaleping, siis veelgi olulisem on osapoolte vaheline leping ärisuhtes.
Nordic CF Advosry OÜ finantsnõustaja ja partneri Alar Voitka märkis eile eile Äripäeva, advokaadibüroo Sorainen ja Nordic CF Advisory seminaril, et praktika on näidanud, et suur osa ettevõtete ülevõtmiste läbirääkimistest ei jõua tehinguni. Tema ja advokaadibüroo Sorainen AS juhtivpartneri Toomas Prangli sõnul on üheks ettevõtte kasvatamise ja müümise suuremaks komistuskiviks osanikevahelised suhted.
"Kui on tavaline, et abielludes sõlmitakse varaleping, siis veelgi olulisem on mitte astuda ärisuhetesse ilma osanikevahelise lepinguta," märkis Prangli. Osanikevaheliste lepinguga tuleb kindlaks teha ettevõtte äriplaan, millega määratakse, kuidas käib juhtimine ja kui palju osalevad osanikud juhtimises. Samuti on vaja kokku leppida eelarve ja investeeringute kava.
"Kõige ebameeldivam osanikesuhe on 50-50, kust kumbki osapool ei saa ilma teiseta midagi otsustada. Mina pole näinud ühtegi ettevõtet, kus osanikud panustavad ettevõttesse võrdselt," märkis Prangli. Tema sõnul on osanike võrdselt jaotumine pelgalt mugavustsoon, mis lõpuks hoopis ettevõtte juhtimist ja müümist raskendab.
Prangli ja Voitka sõnul tuleb enne ettevõtmise müümist kindlasti teha kindlaks firma väärtus. Läbirääkimisi tehes on aga oluline hinnaootuste juures realistlikuks jääda.
Magnum ASi juhi Kristjan Vilosiuse sõnul on eestlastel kombeks kõike ise teha. "Meie mentaliteet on juba selline, mis tekitab tahet kõik ise otsast peale üles ehitada," märkis Vilosius. "Edukaks ettevõtteks on vaja brändi tugevust, kliendibaasi, tehnoloogiat, meeskonda ja tarnijasuhteid. Seega on tihti isetegemise asemel lihtsam ettevõte osta, sest sedasi kaotatakse ära ettevõtte ülesehitamise ajakulu."
Vilosiuse sõnul on iga ettevõtte ostu-müügitehing unikaalne, mis sõltub alati mõlema osapoole soovidest. "See ei ole mustvalge valdkond, pigem on see vahepealne hall ala," märkis ta.
Vilosiuse sõnul otsivad investorid pigem suurettevõtteid, kus on läbipaistev paberimajandus, iseseisev juhtkond ja kindlalt piiritletud ärimudel. "Näiteks pigem ei taheta osta ettevõtet, kus omanik on ühtlasi ka juht ja mis tegeleb eri valdkondades," ütles ta. Vilosius lisas, et oluliseks on ka müüjal endale kindlaks teha, kas soovitakse ikka lõpuks tehinguni jõuda või mitte. "Kui tahate, siis soovitan kindlasti võtta ühendust nõustaja ja oma ala spetsialistidega," märkis ta.