Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ligi: Eesti Energiat ei tohi nõrgestada

    Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas täna valitsuse pressikonverentsil, et koalitsioonileppes sätestatud seisukohad Eesti Energia suhtes pole talle kuigi südamelähedased.

    Uues koalitsioonileppes on sees seisukohad, mis tõmbavad Eesti Energial vaiba alt. Teie olete hiljuti allkirjastatud riigi kui omaniku ootused Eesti Energiale, aga leppes on seisukohad kardinaalselt muutunud, miks?
    Koalitsioonilepingu sõnastused mind väga reipaks tõepoolest ei tee. Need räägivad analüüsist ja mina kavatsen selles analüüsis igatahes osaleda. Ja mul on omad veendumused, et ei tohi Eesti majandusele nii olulise ettevõtte puhul tekitada uusi riske. Tegemist on ka börsiettevõttega, kes kaupleb suuresti usaldusega. Eesti Energial on praegu hulk väärtuslikke funktsioone, ta toodab avatud turul elektrit, on suuremaid tootearendajaid ja tööandjaid, sotsiaalselt ülioluline ettevõte ja muidugi suur kodumaise ressursi kasutaja. Nii et nõrgestada seda ettevõtet ei tohi.
    Aga on asju, mida arutada. Varemgi on räägitud ettevõtte eri osade lahutamisest. Jaotusvõrgu lahutamises puhul ei saa olla põhimõttelist vastuseisu. Sedagi tuleb teha kooskõlas ettevõtte finantsvõimekusega. Me ei saa lihtsalt võlakirjaomanikele öelda, et kõige stabiilsem rahavoog suunatakse kuhugi mujale.
    Aastane valitsemisprogramm ei tähenda kindlasti Eesti Energia suhtes kardinaalseid muudatusi, kaasa arvatud põlevkiviressursi eraldamine Eesti Energiast. Ma kavatsen probleemidele tähelepanu juhtida, sh sellele, et õlitööstuses on kaevandused olemas ja põlevkivil ei ole iseseisvat turuväärtust, see on üks lüli tehnoloogilises ahelas, mida ei tohi lõhkuda nii, et see läheb majanduslikult kalliks. Olen seda põhimõtteliselt öelnud ka varem, nüüd tuleb maja sees inimestega tõsisemalt rääkida.
    Saan aru, et põlevkivi peaks Teie meelest jääma Eesti Energiale, aga prügipõletamine, kuidas sellega on?
    Investeeringud on tehtud. Eesti Energia on olnud tugi ka riigieelarvele, ükski loodusressursi kasutaja ei panusta sel määral riigieelarvesse. Sealt tulevad tööjõu- ja keskkonnamaksud, sealt tulevad ka dividendid. Dividende on võimalik maksta juhul, kui ei muudeta järsult konkurentsipositsiooni.
    Prügipõletamise puhul on tegu kahte liiki toetusskeemi võimalusega. Üks on taastuvenergia osa, teine on koostootmise toetus. Ma küll kahtlen sügavalt, kas riigiettevõtte diskrimineerimine nende toetuste suhtes on üldse juriidiliselt võimalik, aga igal juhul on see majanduslikult kahjulik. Me arutame seda. Uues valitsuses on põhjust seda teemat ette võtta.
    Kuidas need põhimõtted siis üldse said koalitsioonileppesse, kui Teie olete neile kõigile põhimõtteliselt vastu?
    Ma ei ole ju asjade arutamise vastu. Ja noh, ega ma ei olnud ju pealäbirääkija. Ma ei tahtnud olla väga pealetükkiv teemades, kus arutamiseks on vaja rohkem aega, kui läbirääkimistel oli. Eelkõige seisin selle eest, et koalitsiooni rahaline plaan seisaks koos.
    Aga ta seisab koos muidugi juhul, kui me ei tee Eesti Energiale liiga, ei tekita talle majanduslikku kahju. Et see rahaline plaan koos seisab, seda kinnitan ma veel kord. Artikleid võib ju igaüks kirjutada lubadustest, mis ei ole ju lubadused, vaid nad on plaan. Me ei lähe nende plaanidega ju valijate hääli küsima.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Toomas Kiho: mõelgem ka sellele, kas Nõmmest või Lasnamäest võiks saada eraldi omavalitsus
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Majanduslangust trotsides neljapäeval Balti börsiindeksid tõusid
Ehkki värske statistikaameti kiirhinnangu kohaselt Eesti sisemajandus kahanes esimeses kvartalis, siis Tallinna börsile see negatiivselt ei mõjunud: Balti koondineks tõusis +0,13%, Tallinna börs edenes +0,24%, Riia turg kerkis +0,32% ning Vilniuse börs lisas +0,3%.
Ehkki värske statistikaameti kiirhinnangu kohaselt Eesti sisemajandus kahanes esimeses kvartalis, siis Tallinna börsile see negatiivselt ei mõjunud: Balti koondineks tõusis +0,13%, Tallinna börs edenes +0,24%, Riia turg kerkis +0,32% ning Vilniuse börs lisas +0,3%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Raadiohommikus: kinnisvarast ja planeeringutest
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Hiiumaa plastitootja vajus miinusesse
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.