Siseauditi uued ülesanded

Vaadates seda, mis ümberringi toimub, on selge, et ka siseaudiitor peab järele mõtlema, kuidas see kõik teda mõjutab. siseaudit on riskipõhine tegevus ning ilmselt on riskid veidi muutunud.

Kas ta peab seetõttu muutma siseauditi plaani?

Võib-olla peaks siseaudiitor endale esitama järgmised küsimused:

o hankijate ja klientide finantsolukord?

Kui ettevõtetel on probleemid, küsib ettevõtte nõukogu sageli minu kui siseaudiitori arvamust juhatuse tegevuse kohta, ja selleks tuleb valmis olla. Ettevalmistumiseks vaataksin üle muutunud riskid ja muudaksin seniseid plaane võimalikult kiiresti.

Pressis on viimaste kuude ja nädalate jooksul pidevalt uudiseid jälle uutest ning uutest kahjumitest, pankrottidest ja ettevõtete probleemidest. Alati ei ole need probleemid tekkinud vaid juhtkonna valedest hinnangutest majanduskeskkonnale, tegemist võib olla ka selgelt pahatahtliku käitumisega, mis nüüd, olude halvenedes, on probleemi tekitanud. Tegemist võib olla näiteks omanikele-investoritele vale arusaama tekitamisega tegelikust äririskist või kehtivate reeglite eiramisega.

Pettuste uurimine on üks teema, millele on paljud juhtinud tähelepanu. Hiljuti uuenenud rahvusvaheliste siseauditi standardite (International Standards for the Professional Practice of Internal Auditing) üks uutest standarditest 2120.A2 kõlab järgmiselt: “Üks siseauditi funktsioone on hinnata pettuste toimumise võimalust ning seda, kuidas ettevõte juhib pettusega seonduvat riski.” Selle muudatusega sooviti nüüdsete pidevalt aset leidvate skandaalide taustal selgitada, et üks olulistest teemadest, mida siseaudiitor ei tohiks unustada, on siseaudiitori tegevus pettuste uurimisel. Viimastel aastatel on minu meelest põhirõhk olnud mujal, nimelt organisatsiooni arendamisel ja näiteks tegevusaudititel. Muutunud olukorras on ilmselt aeg ka siseauditi kontrollivat funktsiooni tugevamaks muuta.