Veolia: Eesti Energia prügiprojekt tõstaks hindu 30%

Et täisvõimsusel töötada, vajaks Iru jaam 220 000 tonni olmeprügi aastas. Kui aga prügilatesse jõudvad jäätmed vähenevad tänu sorteerimisele ja taakasutusele tänasega sarnases tempos, toodavad Harjumaa elanikud 2012. aastal sellest vaid alla poole.

Enamgi veel – 2012. aastaks on 220 000 tonni jäätmeid hinnanguliselt ¾ Eesti riigis aasta jooksul tekkivast prügist. Seega tuleks jaama tööshoidmiseks jäätmeid Irusse vedada kõikjalt üle Eesti.

Selle tulemuseks oleks aga Eesti Energia monopoli tekkimine prügisektoris ja võimalik hinnatõus kõigi Eesti piirkondade jaoks. Tallinlaste jaoks kompenseeriks hinnatõusu osalt võimalus saada Iru jaamast odavamat toasooja, ent on tõenäoline, et teiste Eesti piirkondade elanikud maksaksid selle kinni kõrgemate prügiveohindade kaudu.

Hind võib kasvada ligi 30%

Põletusjaamaga kaasnevad ka väga kõrged püsikulud. Veolia juhib kokku ligi sadat jäätmete põletusjaama ning teame, kui palju nende ülalpidamine maksab. Meie arvutuste põhjal kujuneks väikseimaks võimalikuks prügi vastuvõtmise maksumuseks Irus hinnanguliselt 782 krooni tonni kohta. Täna on Tallinnas jäätmejaama väravas tasu 565 krooni tonni kohta. Seega kasvaks hind vähemalt kolmandiku.

Tõsi, Eesti Energia on viidanud oluliselt madalamatele hindadele, kuid meie kogemus teistes riikides annab põhjuse selles kahelda. Tulevikus lisandub hinnale ilmselt ka saastetasu, kuna muudes Euroopa riikides see nii on.

Põletusjaama avamine ei tähenda, et võiksime sulgeda kõik teised jäätmejaamad üle Eesti. Kui Iru jaam on mingil põhjusel rivist väljas on või toimuvad seal hooldetööd, tuleb prügi ikka prügilasse viia.

Lisaks jääb prügi põletamisel järgi hulk tuhka, mida pole panna mujale kui prügilasse. Üle ei saa vaadata ka Euroopa Liidu ees võetud kohustusest taaskasutada ja komposteerida. Jäätmejaamade  tööshoidmine tekitab aga lisakulu ning ka see tuleb kinni maksta tarbijatel.