• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Head intressi tuleb ära kasutada

    Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe.Foto: Veiko Tõkman

    Pangaklientidel on võimalus oma laenudele nõuda paremaid tingimusi, kirjutab Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe.

    Praegu teenindab Euroopa pangandus kliente ajalooliselt madalaimate intresside keskkonnas. Euro ja mitmete Euroopa riikide rahvusvaluutade hoiustamise baasmäärad on negatiivsed. Peale 2008. aasta Lehmani kriisi ei ole majandus uuesti käima läinud. Selles olukorras võib näha nii ohte kui võimalusi.
    Euroopa pangandust mõjutavad lahendamata riigivõlgade staatus, millest enim tähelepanu saab Kreeka, (vahe)rahu või sõda Ukrainas, nafta hindade drastiline langus ning naftariikide võitlus turusituatsiooni ümberkujundamiseks.
    Nendele olukordadele tekivad millalgi lahendused, kuid majanduse käekäiku laiemalt mõjutavad valitud teede stsenaariumid ja aeg.
    Eesti on väikese turujõuga riik siinses suures euro majandustsoonis, meie tegevus praktiliselt ei mõjuta suurt turgu. Peame kasutama tekkivaid võimalusi ning vähendama riske.
    Praegu tähendavad madalad intressid klientidele madalamaid kapitalikulusid. Kliendid hoiavad reaalselt kokku raha, nii leibkonnad eluasemelaenudelt kui ettevõtted ärilaenudelt. Madal baasintressimäär jääb laenukliente rõõmustama mitmeks aastaks.
    Hoiustajate raha ei kasva
    Madal intressikeskkond ja Euroopas tööle pandud rahaveskid ei luba hoiustajal oodata tootlust ka lähiaastatel. Oluline on Eesti hoiustajatele teadmine, et hoiused on kaitstud negatiivsete intresside eest. Eesti Vabariigi seadused ei luba maksta hoiustele negatiivseid intresse.
    Negatiivsed ja madalad intressimäärad võivad aga potentsiaalselt viia mullide tekkimiseni eelkõige kinnisvarasektoris. Põhjamaadest on nii Rootsis kui Taanis kinnisvarahinnad laiapõhjaliselt ja kiirelt tõusnud, mis on osaliselt seotud valitseva intressikeskkonnaga.
    Oluline on jälgida meile tähtsa Põhjala piirkonna kinnisvarasektori trende, et vältida vigu aastatest 2009–2011, mil mullistumise tagasilöögid Eesti kinnisvarasektoris mõjutasid negatiivselt meie majandust ja igapäevaelu.
    Võimalus finantseerida
    Praegune madal intressikeskkond annab Eesti ettevõtjale ja kohalikule omavalitsusele kaks olulist võimalust – võimalust aktiivselt finantseerida, kaasates odavat laenukapitali ning teiseks, hoida kokku märkimisväärselt raha kriisiaastatel võetud kõrge intressidega laenude refinantseerimisega.
    Pankadel lasuv surve väljastada laene annab taas klientidele võimaluse oma laenule paremaid tingimusi nõuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.