Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ministeerium: me ei usalda pakendiettevõtete statistikat

    Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.Foto: Erakogu

    Oluline osa turule toodud pakenditest on deklareerimata. Ametlikult deklareeritud ja segajäätmetes sisalduva ning liigiti kogutuna pakendite aruandluses näidud kogused erinevad siiani ligi 40% ehk ligi 40 000 tonni aastas, kirjutab keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek vastuseks Sirje Potisepale.
    See tähendab, et kellelgi pole nende pakendite osas taaskasutuskohustust ning riigile tähendab see ka suuri saamata jäänud pakendiaktsiisi summasid.
    Probleemi üheks põhjuseks on see, et pakendiorganisatsioonide liikmeteks või osanikeks on vaid väike osa pakendiettevõtjaid, seega ei ole tagatud pakendiettevõtjate sisuline kontroll neid ametlikult esindavate pakendiorganisatsioonide üle.
    Probleem, millest viimastel nädalatel meedias juttu on olnud ja millele ka pakendiauditi nõue on suunatud, on seotud pikaajalise pakendiseaduse nõuete eiramisega. Seadus kohustab pakendiettevõtja turule toodud pakendite üle arvestust pidama, tagama etteantud mahus nende kogumise ja taaskasutamise ning esitama vastavad andmed pakendiregistrisse.
    Pakendiettevõtja on ettevõtja, kes toob ükskõik milliseid pakendatud kaupu Eestis turule, sh ka omatarbeks. Pakendiettevõtjad on taaskasutuse ja aruandluse  korraldamiseks loonud  pakendiorganisatsioonid (Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, MTÜ Eesti Pakendiringlus, Eesti Pandipakend jne).
    Pakendiorganisatsioon saab pakendiettevõtjalt teavet selle kohta, kui palju pakendeid nad aastaga turule lasevad ning sellest kogusest lähtuvalt tekib kõikide klientide nimel summaarne taaskasutuskohustus ka pakendiorganisatsioonil. Kui pakendiorganisatsioon või ka eraldi toimiv pakendiettevõtja ei suuda koguda ja taaskasutada nõutud mahus pakendeid ja pakendijäätmeid, siis tuleb maksta eesmärgist puudu oleva koguse eest riigile pakendiaktsiisi.
    Paljudes Euroopa Liidu riikides toimib süsteem just selliselt, et pakendiorganisatsioonid auditeerivad ise oma klientide aruandeid. Uuest aastast kehtima hakanud üldise pakendiauditi nõude on Eestis tinginud seega pakendiorganisatsioonide soovimatus oma klientide turule toodud pakendikoguste arvestust sisuliselt kontrollida, mille põhjuseks omakorda on pakendiettevõtjate vähene osalemine pakendiorganisatsioonide tegevuse sisulisel suunamisel.
    Läti ja Leeduga ei saa Eestit üks-ühele võrrelda, sest nii pakendialased maksustamise- kui kontrollisüsteemid on erinevad. Nimelt tuleb neis riikides juba pakendi turule toomisel teatud osa pakendiaktsiisist riigile ära maksta ning ülejäänu sõltub taaskasutusest. Eestis ei tule turule toomisel siiani midagi maksta, kogu maks sõltub vaid taaskasutuse ja ringlussevõtu kohustuse täitmisest.
    Erinevalt Eestist tagab Läti ja Leedu mudel rutiinse riigi maksuhalduri kontrolli ka turule toodud pakendi koguste üle. Sellise süsteemi kasutuselevõttu Eestis on arutatud ja seda on soovitanud ka riigikontroll, kuid see ei ole seni toetust saanud. Sellise mudeli puhul kontrolliks ettevõtjaid riik, aga kuniks sellist riigipoolset kontrolli pole, on deklareeritavate koguste arvestuse korrektsus tagatav üldise auditi kaudu ehk turupõhimõtetel.
    Kui audiitorkontrolli kaudu turule toodud koguste kontroll on ettevõtetele liigselt kulukas, tuleb kaaluda pakendiaktsiisi osaliselt makstavaks tegemise mudelit ja selle kaudu üleüldist maksu- ja tolliameti kontrolli – vastasel juhul mingit edasiminekut pakendite ringlussevõtul ka ei teki.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.