Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kütteseadus ei motiveeri investeerima

    Adven Eesti juht Urmo Heinam.Foto: Erakogu

    Kehtiv kaugkütteseadus pidurdab energiaettevõtete motivatsiooni investeerida kaasaegsesse ja soodsamasse energiatootmisesse, ning hoiab soojuse hinda kõrgena, leiab Adven Eesti juht Urmo Heinam.

    Paljudes Eesti väikelinnades ja külades toodetakse soojust fossiilsetest kütustest tehniliselt vananenud katlamajades, mis hoiab küttehinda kõrgena. Ebaefektiivse ja kalli tehnoloogia asendamine kaasaegse ja odavamaga oleks nii soojuse tarbija kui ka energiaettevõtte huvides, kuid komistuskiviks on kujunenud kehtiv kaugkütteseadus. Praegune regulatsioon ei võimalda energiaettevõttel saada tehtud investeeringult mõistlikku tootlust. Nii jäävadki vajalikud investeeringud tegemata ja soojuse hind maapiirkondades püsib kõrgena.
    Riikliku regulatsiooni alla kuuluvad kaugküttepiirkonnad ja soojusvõrkudesse investeerimine on maapiirkondades juba pikemat aega suur mure. Arengule seavad selge piiri nii Eesti turu väiksus kui ka ülereguleeritus. Kui suurlinnadesse rajati tänu toetustele uued koostootmisjaamad ja katlamajad ning küttekulud on seetõttu mõistlikud, siis väiksemates küttepiirkondades on investeeringud väikese soojuse tarbimismahu tõttu siiani tegemata, sest seadusega lubatud tootlus ei motiveeri investeerima. Samas venib ka Euroopa Liidu poolt kaugkütte arendamiseks ette nähtud toetuste maksmine.
    Madal tootlus ei luba investeerida
    Regulatsioon, mis on justkui suunatud sellele, et tootja kasum ei oleks liiga suur ja soojuse hind seetõttu liiga kõrge, on tekitanud hoopis vastupidise olukorra – madala tootluse tõttu ei ole võimalik teha uusi investeeringuid, et küttehinda langetada.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusele kaugkütteseaduse muutmise eelnõu, mis seab eesmärgiks elavdada soojuse hinda vähendavaid investeeringuid. Peame igati mõistlikuks ideed, et kui ettevõte teeb investeeringu, mille tulemusel väheneb soojuse hind ka tarbijale, on tootjal võimalik oma kulude katteks saada ka kõrgemat tootlust.
    Oleme veendunud, et tootjale mõistliku tootluse võimaldamine toob uusi investeeringuid kohalikel ja taastuvatel kütustel baseeruvatesse tootmistesse ning ka kaugküttevõrkude kadude vähendamisse. Uued investeeringud aitavad langetada soojuse hinda eelkõige neis piirkondades, kus soojuse tootmine põhineb jätkuvalt kallistel fossiilkütustel.
    Soojuse hind kallineb kiiresti
    Vajadus uue kaugkütteseaduse järele on suur ja kiire. Seoses kerge ja raske kütteõli aktsiisi järsu tõusuga kallineb soojuse hind tuhandetele soojuse tarbijatele juba sel küttehooajal. Praegu on kalliste vedelkütuste peamine alternatiiv kahtlemata biokütus, mille keskmine hind oli eelmisel aastal 14 eurot megavatt-tunni kohta. See on kordades soodsam kui näiteks põlevkiviõlil. Investeeringud põlevkiviõlilt biokütusele üle minemiseks on küll suured, eeldavad senise soojuse tootmise ümberehitamist, ka on puiduhakkel opereerimine keerukam, kuid kütusehindade erinevus tasub selle igal juhul ära ja toob ka madalamad küttekulud.
    Vananenud ja ebaefektiivsete katlamajade asendamine on mõistlik nii koduomanike, kaugkütjate kui ka ettevõtete vaatest. Loodetavasti pareneb uue kaugkütteseadusega investeerimiskeskkond ja ettevõtjatel tekib lõpuks võimalus teha vajalikud investeeringud, saades neist mõistlikku tootlust. Tuleb lõpetada praegune praktika, mil tootlusi hoitakse seadusega küll väga madalal, kuid võetakse ettevõtetelt motivatsioon ja ka võimalused investeerida.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Era- ja riskikapitali ühenduse juht: investeeringutest väljumisi napib, mure lahendamiseks pingutatakse
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Kodubörsi vedas LHV suure käibega tõus
Tallinna börsil tegi suurima käibe LHV Group, millega kaubeldi 385 285 euroga ning panga aktsia kerkis +1,8%. Balti koondindeks kerkis +0,33% ning Tallinna börs edenes +0,46%.
Tallinna börsil tegi suurima käibe LHV Group, millega kaubeldi 385 285 euroga ning panga aktsia kerkis +1,8%. Balti koondindeks kerkis +0,33% ning Tallinna börs edenes +0,46%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Netanyahu vahistamise taotlus lööb lääneriigid kahte leeri
Euroopa riikide valitsused on reaktsioonides rahvusvahelise kriminaalkohtu eilse süüdistuse osas eri meelt, Joe Bideni paneb see aga keerulisse seisu.
Euroopa riikide valitsused on reaktsioonides rahvusvahelise kriminaalkohtu eilse süüdistuse osas eri meelt, Joe Bideni paneb see aga keerulisse seisu.
Uuringud näitavad, et rämpstoit võib ajule kahjulikult mõjuda
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.