Head hinded ei taga kõrgepalgalist tööd

Keskkonna mõju

Teine suurem põhjus peitub kindlasti keskkonnas – kuidas ja milliseid finantsteenuseid pakutakse – ning kui vastutustundlikud need on. Selleks on õpetlik tutvuda Grameen Banki juhtumiga – pank hakkas pakkuma finantsteenust – mikrolaene, eesmärgiga lahendada sotsiaalset probleemi, milleks oli vaesus. Bangladeshis tegutsenud Grameen Bank pakkus 1976. aastal (riik oli äsja iseseisvunud ning puruvaene) vaestele võimalust laenata väikest rahasummat, mille abil soetada endale mõni põllutööriist või õmblusmasin, et hakata oma leibkonnaga midagi tootma ning oma majandusliku seisu ja heaolu parandada. Sama mikrolaenude teenus teenib aga tänapäeval enamasti omanike huve ja mitte laenuvõtjate või ühiskonna omi ja vastutustundlikkust annaks veel kõvasti arendada. Ehk siis keskkond ja ärimudelid mõjutavad otseselt ka meie vastutustundlikku käitumist finantsteenuseid pakkudes ja tarbides.

Muutuse saavutamine eeldab koostööd

Muidugi võib väita, et Eesti ühiskond mõistab, et kõik ettevõtlusvaldkonna statistika toredad numbrid ei pruugi automaatselt reaalsuses väljenduda, vaid on pigem potentsiaalsus, mis võib asjaolude kokkulangemisel ja tarmukal pealehakkamisel tõeks saada. Teisisõnu, kui oleme lõpetanud ülikooli heade hinnetega, ei tähenda see veel automaatselt, et saame kõrgepalgalisele tööle. Mis omakorda aga ei tähenda sugugi, et me peaksime halvustama häid õpitulemusi ning järeldama, et need ei näita midagi või et kogutud teadmised on täiesti kasutud.

Kahjuks ei kaasne nurinaga tegusid, et parandada teooria rakendamist praktikas. Eksisteerivad mõned initsiatiivgrupid, nt tarbijakaitseamet, Sampo Pank, LHV, Tallinna Ülikool, Tiigrihüppe SA, MTÜ Eesti Majandusarvestuse Õpetajate Kogu jt, kuid nende tegevus ei ole suutnud tekitada piisavat kriitilist massi, tekitamaks kiiret muutust. Eestis viiakse läbi ka palju uuringuid, kuid suur osa neist jäävad vaid numbrite tasandile. Samuti soovitakse vältida vastutust, et viia ellu kaustades peituvaid strateegiaid. Suurte ühiskondlike muudatuste tekitamine eeldab aga eri sektorite ja organisatsioonide üksteisest lugupidavat koostööd ja partnerlust, mis tuleb vaid suure ühise teadvustatud pingutuse abil või häda sunnil. Seda viimast tuleks vältida.