Unistuste tööandja võib tulla "eikusagilt"

Parima tööandja leidmise konkursid ei peaks näitama ainult seda, mida üldiselt kiidetakse, aga ka seda, mis põhjusel. Tihti näeme, et välismaise nimega ettevõtetesse tahetakse tööle minna arvamusega, et seal on palju rahvusvahelist tööd ja kiire karjääri võimalus. Tuleb aga välja, et ettevõttes töötades keskendutakse hoopiski Eesti turule ning rahvusvaheline karjäär on võimalik üksikutele. Veel võib selguda, et ettevõtte praegused töötajad hindavad hoopiski kõrgemalt võimalust hoida töö ja isiklik elu tasakaalus ning kiidavad ettevõtet kui ausat palgamaksjat. Võite kujutada ette, missugust frustratsiooni tunnevad rahvusvahelist karjääri himustavad töölesaajad sellises ettevõttes.

Igale tööandjale on oluline tuua oma tööandja brändi loomisel esile just see, millega teistest eristutakse ning missugustele tööotsijatele on see kõige sobivam töökoht, mitte ainult olla tuntud ja usaldusväärne.

Väiksem pingutab sageli rohkem

Iga tööandja, olgu ta suur või väike, tegutsegu ükskõik kui atraktiivses valdkonnas, konkureerib tööjõuturul samade inimeste pärast. Eesti Energia, rahandusministeeriumi või Tallinna Sadama tüüpi organisatsioonidesse tahab võib-olla raamatupidajateks või klienditeenindajateks palju rohkem inimesi, sest nad arvavad, et seal on soe, mugav, turvaline kellast kellani töö, mis võib erilise pingutuseta kesta aastakümneid.

Tõmbekeskustest eemal asuva puitmajade tehase raamatupidajaks ei kipu arvatavasti just paljud. Kui võrrelda antud organisatsioonide töökuulutustele klikkimist, võib vahe olla 1000kordne. Kuid kas see tähendab, et n-ö eikusagil on tööandja panus töötajatesse kehvem? Ei pruugi olla. Võib ka olla täpselt vastupidi.

Väike on uuendusmeelsem

Võib ju ka küsida, miks siis suured ja tuntud organisatsioonid sama edukalt unistuste tööandjaks ei kvalifitseeru, nagu nad panevad kinni tuntuse põhjal koostatud edetabelid? Jah, ka suurte ja rikaste organisatsioonide seas on märgata ambitsiooni olla parimaks kuulutatu ning tihti nad võivad isegi pakkuda oma töötajatele rohkem hüvesid. Võrreldes seda aga nende tegelike võimalustega, tuleks suurtel pingutada palju enam, et innovatsiivsuses jõuda järgi väiksematele vendadele.

Suurtele ja tuntust nautivatele organisatsioonidele pole inimressurssi panustamine sageli prioriteet, kuid väiksemad ei suudaks ilma tugeva tööandjabrändita püsida rahvusvahelises konkurentsis. Nii võibki vabalt juhtuda, et kusagil Kagu-Eestis on töötaja rahulolu märksa kõrgem kui pealinnas. Kui sa organisatsiooni juhina sõidad hommikul tööle mõttega, mida head teha oma töötajate heaks täna, siis on ka sinu juhitav ettevõte potentsiaalne unistuste tööandja.