Ida-Virumaa võimalused: filmid, marjad, kanep

Vanasõna hoiatab, et kõiki mune ei tohi panna ühte korvi. Kahjuks tundub mulle, et viimase 17 aasta jooksul, mil olen Ida-Virumaal töötanud, on nii juhtunud.

Mul ei ole midagi põlevkivi vastu. Olen selles valdkonnas töötanud kuus aastat, arvan, et põlevkivist saab toota palju väärtuslikke kemikaale, mida maailmas edukalt turustada. Mind üllatab, et kuigi põlevkivi ja selle kaevandamine on piirkonnale sedavõrd oluline, ei ole senini piisavalt teadmisi, kui palju on sellist põlevkivi ressurssi, mida on majanduslikult mõttekas kaevandada.

Samuti ei teata piisavalt, millised teised maavarad kaasnevad otseselt põlevkivi kaevandamisega või mida võiks täiendavalt kaevandada. Kui tahetakse kaevandada, siis tuleks kogu ressursist välja võtta maksimaalne väärtus, et õigustada selle mõju keskkonnale. Näiteks põhjalikult tuleks uurida musta kilda ehk argilliidi, fosforiidi ja raudläigu ehk hematiidi varusid. Kõiki neid maavarasid saanuks põhjalikult uurida selle hulga raha eest, mille võrra hinnati alla Eesti Energia Utah’ projekti varad.

Jättes maavarad kõrvale, on veel hulk teisi võimalusi, kuidas Ida-Virumaal lisandväärtust luua. Seal on suur hulk inimesi, kel on keemia, energeetika või ehituse alane kõrgharidus ja kes ei karda oma käsi teha mustaks, kui nad saavad selle eest korralikku tasu. Kui valitsus oleks investeerinud sama palju raha kui kaotati Jordaania põlevkiviprojektis erinevatesse ideedesse Narvas, siis võiks seal õitseda näiteks filmitööstus vajalike stuudiote ja võtteplatsidega, kus saaks teha suuri Venemaa ja Euroopa filme ning telesarju. Selle tööstuse jaoks vajalikud inimesed on juba olemas ja ootavad investeeringut.

Põllumajanduse kasutamata potentsiaal

Kui vaatame põllumajandussektorit, siis Ida-Virumaal on palju erinevat liiki kasutamata ja endiste kaevanduste kohal taastatud maad, mida saaks kasutada näiteks marjakasvatuseks. Maailmas on aastakümneid tuntud puudust jõhvikatest, mida saaks kasvatada maakonna rabades. Vaarikad, sõstrad ja muud marjad kasvavad hästi. Kõik see on tööjõumahukas ja võiks anda rakenduse suurele hulgale töötahtega pensionäridele ja noortele töötutele.

Üks asi veel. Kuna keegi arvas, et hea idee on ehitada puiduküttel elektrijaam, siis on selleks vaja stabiilset toormega varustamist. Tooksin välja, et tööstuslik kanep annab hektari kohta neli korda rohkem põlemismaterjali kui mets ja seda saab täielikult ära kasutada näiteks seemnete ja õli tootmiseks. Erinevalt pelgalt puidu ahju ajamisest saaks tööstusliku kanepiga luua rohkem lisandväärtust.

Ida-Virumaa alaarengule ei ole ühte ainsat lahendust. See ei ole ainult valitsuse probleem. Selle on tinginud sündmuste jada, kus raha ja võimuga inimesed on erinevatel põhjustel teinud otsuseid, mis ei soodusta Ida-Virumaa arengut. Näiteks, kuidas on võimalik, et üle 60 000 haritud elanikuga linnas ei ole alaliselt töötavat teatrit? Tänan kultuuriministrit selle eest, et ta hiljuti tegi esimesed sammud, et luua Narvasse teatrikeskus.

Areng vajab rohkem koostööd

Kiiret lahendust ei ole, see on pikk ja vaevaline tee. Ise olen üritanud aidata Sillamäed muuta kohaks, kuhu inimesed ei tule ainult tööle, vaid kus nad tahaksid elada, pere luua ja saada kogukonna liikmeks. Seda saab teha ainult valitsuse, eraettevõtluse ja kodanike tihedas koostöös. See ei tähenda, et probleemi saab lahendada ainult rahaga, sest projekti edu ja jätkuv areng vajab järjepidevat toetamist. Näiteks Tallinna ja Ida-Virumaa vaheline rongiliiklus on tore, samas on see sätitud nende järgi, kes elavad Narvas ja töötavad Tallinnas. Mina tahaksin näha ajakava, mis lubaks hommikul Tallinnas istuda rongile ja jõuda hommikul enne kümmet Ida-Virumaale tööle. Praegu ei ole see võimalik.

Ida-Virumaaga seotud otsustajad takerduvad liiga tihti väikestesse detailidesse ja nendega seotud takistustesse. Meid ei peata teel olev mägi, vaid tilluke kivi meie kingas. Kahjuks võib see mõjutada otsustamist, kas üldse midagi teha või mitte. Ida-Virumaa inimesed on leidlikud, nad on korduvalt teele sattunud takistustega toime tulnud. Mina usun, et kui inimestele antakse võimalus teha midagi suurepärast või mitte midagi, siis nad täidavad neile seatud ootused. Mina usun endiselt, et on võimalik midagi suurepärast korda saata ning ootan sama ka kõigilt teistelt, kellega kokku puutun.

Autor: David O'Brock