Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ida-Virumaa võimalused: filmid, marjad, kanep

    Molycorp Silmeti juht David O'Brock.Foto: Andres Haabu

    Ida-Virumaa võiks peale põlevkivi uurida põhjalikumalt ka teiste valdkondade võimalusi, et edendada kohalikku ettevõtlust, kirjutab Molycorp Silmeti juht David O'Brock.

    Vanasõna hoiatab, et kõiki mune ei tohi panna ühte korvi. Kahjuks tundub mulle, et viimase 17 aasta jooksul, mil olen Ida-Virumaal töötanud, on nii juhtunud.
    Mul ei ole midagi põlevkivi vastu. Olen selles valdkonnas töötanud kuus aastat, arvan, et põlevkivist saab toota palju väärtuslikke kemikaale, mida maailmas edukalt turustada. Mind üllatab, et kuigi põlevkivi ja selle kaevandamine on piirkonnale sedavõrd oluline, ei ole senini piisavalt teadmisi, kui palju on sellist põlevkivi ressurssi, mida on majanduslikult mõttekas kaevandada.
    Samuti ei teata piisavalt, millised teised maavarad kaasnevad otseselt põlevkivi kaevandamisega või mida võiks täiendavalt kaevandada. Kui tahetakse kaevandada, siis tuleks kogu ressursist välja võtta maksimaalne väärtus, et õigustada selle mõju keskkonnale. Näiteks põhjalikult tuleks uurida musta kilda ehk argilliidi, fosforiidi ja raudläigu ehk hematiidi varusid. Kõiki neid maavarasid saanuks põhjalikult uurida selle hulga raha eest, mille võrra hinnati alla Eesti Energia Utah’ projekti varad.
    Jättes maavarad kõrvale, on veel hulk teisi võimalusi, kuidas Ida-Virumaal lisandväärtust luua. Seal on suur hulk inimesi, kel on keemia, energeetika või ehituse alane kõrgharidus ja kes ei karda oma käsi teha mustaks, kui nad saavad selle eest korralikku tasu. Kui valitsus oleks investeerinud sama palju raha kui kaotati Jordaania põlevkiviprojektis erinevatesse ideedesse Narvas, siis võiks seal õitseda näiteks filmitööstus vajalike stuudiote ja võtteplatsidega, kus saaks teha suuri Venemaa ja Euroopa filme ning telesarju. Selle tööstuse jaoks vajalikud inimesed on juba olemas ja ootavad investeeringut.
    Põllumajanduse kasutamata potentsiaal
    Kui vaatame põllumajandussektorit, siis Ida-Virumaal on palju erinevat liiki kasutamata ja endiste kaevanduste kohal taastatud maad, mida saaks kasutada näiteks marjakasvatuseks. Maailmas on aastakümneid tuntud puudust jõhvikatest, mida saaks kasvatada maakonna rabades. Vaarikad, sõstrad ja muud marjad kasvavad hästi. Kõik see on tööjõumahukas ja võiks anda rakenduse suurele hulgale töötahtega pensionäridele ja noortele töötutele.
    Üks asi veel. Kuna keegi arvas, et hea idee on ehitada puiduküttel elektrijaam, siis on selleks vaja stabiilset toormega varustamist. Tooksin välja, et tööstuslik kanep annab hektari kohta neli korda rohkem põlemismaterjali kui mets ja seda saab täielikult ära kasutada näiteks seemnete ja õli tootmiseks. Erinevalt pelgalt puidu ahju ajamisest saaks tööstusliku kanepiga luua rohkem lisandväärtust.
    Ida-Virumaa alaarengule ei ole ühte ainsat lahendust. See ei ole ainult valitsuse probleem. Selle on tinginud sündmuste jada, kus raha ja võimuga inimesed on erinevatel põhjustel teinud otsuseid, mis ei soodusta Ida-Virumaa arengut. Näiteks, kuidas on võimalik, et üle 60 000 haritud elanikuga linnas ei ole alaliselt töötavat teatrit? Tänan kultuuriministrit selle eest, et ta hiljuti tegi esimesed sammud, et luua Narvasse teatrikeskus.
    Areng vajab rohkem koostööd
    Kiiret lahendust ei ole, see on pikk ja vaevaline tee. Ise olen üritanud aidata Sillamäed muuta kohaks, kuhu inimesed ei tule ainult tööle, vaid kus nad tahaksid elada, pere luua ja saada kogukonna liikmeks. Seda saab teha ainult valitsuse, eraettevõtluse ja kodanike tihedas koostöös. See ei tähenda, et probleemi saab lahendada ainult rahaga, sest projekti edu ja jätkuv areng vajab järjepidevat toetamist. Näiteks Tallinna ja Ida-Virumaa vaheline rongiliiklus on tore, samas on see sätitud nende järgi, kes elavad Narvas ja töötavad Tallinnas. Mina tahaksin näha ajakava, mis lubaks hommikul Tallinnas istuda rongile ja jõuda hommikul enne kümmet Ida-Virumaale tööle. Praegu ei ole see võimalik.
    Ida-Virumaaga seotud otsustajad takerduvad liiga tihti väikestesse detailidesse ja nendega seotud takistustesse. Meid ei peata teel olev mägi, vaid tilluke kivi meie kingas. Kahjuks võib see mõjutada otsustamist, kas üldse midagi teha või mitte. Ida-Virumaa inimesed on leidlikud, nad on korduvalt teele sattunud takistustega toime tulnud. Mina usun, et kui inimestele antakse võimalus teha midagi suurepärast või mitte midagi, siis nad täidavad neile seatud ootused. Mina usun endiselt, et on võimalik midagi suurepärast korda saata ning ootan sama ka kõigilt teistelt, kellega kokku puutun.
    Autor: David O'Brock
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Pessimism USA intressimäärade langetamise osas mõjus turgudele pärssivalt
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.