Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn tuleb ruttu valmis ehitada

    Gert JostovFoto: Eiko Kink

    Iga suurfirma juht tahab oma piirkondliku kontori rajada kohta, mis asub mere ääres, metsa sees, kesklinnas. Tallinnal on kõik eeldused olla just selline linn, kirjutab Tecnopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov.

    Väike riik vaevleb alatasa identiteedikriisis. Milleks meid üldse vaja on, ja kellele? Me tahaks olla sama mõjukas kui USA, sama väärikas kui London. Aga ei ole. No ei ole.
    Kuid sellest ei maksa heituda. Meil tuleb üles otsida oma tugevad kohad ehk konkurentsieelised ning need ära kasutada. Ilma pikemalt juurdlemata: Eestil on ainult üks mõjukas eelis – asukoht. Miks me ei taha olla Põhjamaade Luksemburg – linn, mis asub justkui in the middle of nowhere, kuid on ometi Euroopa süda? Tahame.
    Riia, sinu aeg Baltimaade pealinnana on läbi! Helsingi, juba enne tunnelit on sinu pilk pööratud Tallinna! Peterburi – mis võiks olla turvalisem seif sinu kapitalile, mille asukoht ei asu jalutuskäigust kaugemal? Stockholm, sinu paremaid ärisid tuleb juhtida sealt, kuhu kõik teed kokku jooksevad!
    Kui endal pea ei jaga, võib kiigata piiri taha. Edu on saavutanud kohad, kus kultuurid kohtuvad, on teatavad kunstlikud piirangud, mida on vaja ületada, ning kellelgi on seda võimalust pakkuda. Näiteks Hongkongil ja Singapuril. Tallinn saab välja käia midagi sarnast.
    Kui luua keskkond, kolib sisu ise sisse
    Baltimaades tahavad äriga tegeleda paljud rahvusvahelised ettevõtted. Eriti kapitalimahukates valdkondades, kus Eesti ettevõtjad piisavalt konkureerida ei suuda, sünnivad otsused mujal – Eesti ärikeskkonda kujundatakse Stockholmist ja Helsingist – miks me seda ise teha ei taha?
    Me kurdame, et üle 600 töökoha Keilas kaob. Kuid mida me oleme teinud selleks, et Eestisse tuleks selle asemele 6000 uut töökohta juurde?
    Kipume ennast piirama mõttega, et kui jäljendame kedagi, siis läheb meil sama hästi kui neil, keda me jäljendasime. Kuid enamasti ei lähe. Originaalsus ei tähenda alati midagi uskumatult erilist, vaid tavaliste asjade erilist kokkupanekut. Mida keegi teine veel teinud ei ole.
    Kui tuua paralleel virtuaalmaailmast, siis – Facebook avastas, et endal polegi vaja sisu luua, piisab, kui luua selleks keskkond ning kasutajad loovad seda ise. Smart. Tallinn võiks teha sama: ehitada sotsiaalmajade kõrval keskkonda firmadele, kes tulevad Eestisse piiri tagant.
    Me oleme häbenenud rääkida, et tegelikult ongi õige, et Eesti elu koondub Tallinna ning kes suudab siinses konkurentsis läbi lüüa, saavutavad tõelise edu. London seda ei häbene. Vastupidi – ta reklaamib end multikultuurse linnriigina, mis on Euroopa vaieldamatu finantspealinn nr 1. Kuid sellest, et London seda on, võidab kogu Suurbritannia. Mida paremini läheb Tallinnal, seda paremini läheb kogu Eestil.
    Raha liigub sinna, kus on õnnelikud talendid
    Me oleme kartnud ka seda, et Tallinn saab äkki valmis ning Ülemiste vanake uputab linna. Ärgem kartkem. Kinnisvarausku eestlased saavad aru – mida uuem ja atraktiivsem keskkond on, seda rohkem inimesed sinna ihaldavad, seda kiiremini äri käima läheb. Kus äri on, sinna tuleb seda ainult juurde. Katkematu voona.
    Tallinn on just selline linn, kuhu iga ettevõte tahab luua oma piirkondlikku peakontorit. Kui me kodu valime, peab see olema mere ääres, metsa sees, kesklinnas. Kui kontorit valime, peab ta olema seal, kus on kõik teised kõige ägedamad firmad. Tallinn suudab vastata mõlemale kriteeriumile.
    Konkreetselt suudab Tallinn kogu Eesti majanduse käima tõmmata juhul, kui me ehitamegi Tallinnast euroopaliku Luksemburgi- ning aasialiku Singapuri- või Hongkongi-laadse keskuse, mis on piirkonna ärisüda, tõeline suurlinn, isegi kui ta füüsiliselt eriti suur ei ole – piltlikult öeldes ärimaalilma põhjanaba!
    Kuid ma ei räägi üksnes hoonetest. Kapital ja investeeringud liiguvad sinna, kus on talendikad ja õnnelikud inimesed. Olen rääkinud paljude IT-ettevõtjatega, kes ütlevad, nad on valmis kohe oma äri kolima sinna, kus on inspireeriv keskkond ja rohkem õnnelikke inimesi. Tallinn ei vaja üksnes moodsaid hooneid ja paremat taristut, kuigi ka see on oluline. Tallinn tuleb valmis ehitada nii, et siin oleks keskkond, mis teeb inimesed õnnelikuks, kus saab koondada ja vahetada parimaid ideid, mis soosib ettevõtlikku mõttelaadi. Lasteaiad, koolid ja ülikoolid, jalgrattateed ja restoranid, kohvikud ja kauplused, spordisaalid, pargid ja tiigid. Tallinn tuleb valmis ehitada esmalt inimestele, alles siis äridele.
    Kestliku kahanemise asemel, mis on väga vilets äristrateegia, peaksime püüdma kestlikult kasvada. Ehitame selle Tallinna ükskord valmis! Näitame tagatulesid Riiale! Palju saab ära teha koos Soomega – tunnel Helsingisse võimaldaks lisaks kaupadele transportida ka häid ideid, inimesi (loe: töökohti) ja ärikultuuri. Frankfurdil on küll palju “südamlikum” asukoht kui Londonil – aga näe – tal ei ole piisavalt njuhhi, et seda kohta endale võtta. Frankfurt on Londoniga võrreldes igav, sest temas ei ole meelitust, mida London pakub. Meis on. Eestil. Tallinnal. Kellud kätte ja tööle!
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
     
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Energiahindade ohver: pika ajalooga leivatööstuse jaoks jääb see aasta viimaseks
Poelettidelt tuttavaid leibu ja küpsetisi valmistanud Saare Leiva töötajad saavad täna koondamisteate, sest ettevõte paneb aasta lõpus uksed kinni.
Poelettidelt tuttavaid leibu ja küpsetisi valmistanud Saare Leiva töötajad saavad täna koondamisteate, sest ettevõte paneb aasta lõpus uksed kinni.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.